Päevatoimetaja:
Sander Silm

Süvenevad USA-Hiina pinged tõid aktsiaturgudele valusa languse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
New Yorgi börs esmaspäeva õhtul.
New Yorgi börs esmaspäeva õhtul. Foto: Spencer Platt / AFP

USA president Donald Trumpi käsk lisada Huawei keelatud tootjate nimekirja ning Pekingi esmaspäeval esitatud süüdistused Washingtonile «ebarealistlikes ootustes» kaubanduslepingu osas, saatis aktsiaturud langusesse. Paljud investorid ei näe kaubandussõjale lõppu tulemas, sest kumbki osapool ei näita järgi andmise märke.

Wall Streetil kukkus Dow indeks esmaspäeval kauplemispäeva lõpuks 0,3 protsenti ja S&P 500 indeks 0,7 protsenti. Paljuski tehnoloogiasektori aktsiatest koosnev Nasdaq kukkus 1,5 protsenti. Kukkuma hakkasid ka mitmete USA ettevõtete aktsiad, kes teevad Hiinas äri ning sõltuvad Hiinas valmistatud komponentidest.

Valusalt kukkus näiteks Apple'i aktsia, sest kõrgemad tollid Hiinas valmistatud kaupadele võivad ajada juba niigi kallite iPhone'ide hinna veelgi kõrgemaks, vähendades juba niigi kahanevat nõudlust. Apple valmistab oma seadmeid Hiinas. Ettevõtte aktsia langes esmaspäeval 3,3 protsenti.

Kiibitootja Intel ja rõivatootja Nike kaotasid mõlemad oma aktsia väärtusest kaks protsenti.

Langus jõudis teisipäeval ka Aasia turgudele. MSCI laiapõhine Aasia indeks jäi varajastel kauplemistundidel küll laias laastus nulli, kuid on pärast reedet endiselt nelja kuu kõige madalamas seisus. Indeks on langenud kuuga ligemale kaheksa protsenti. Jaapani Nikkei kukkus teisipäeva varajastel kauplemistundidel 0,5 protsenti.

Morgan Stanley analüütikud hoiatasid esmaspäeval, et USA-Hiina kaubanduskõneluste täielik kokku kukkumine ning veelgi kõrgemad tollid kahe maailma suurima majanduse vahelises kauplemises lükkavad globaalse majanduse uue kriisi poole.

USA ja Hiina vahelised suhted veeresid allamäge käesoleva kuu alguses, kui Pekingi ametnikud tahtsid teha olulisi muudatusi kaubandusleppesse, milles mõlemad osapooled olid paljuski juba kokku leppinud. Valge Maja sõnul tahtsid hiinlased taganeda peaaegu kõigist seni tehtud lubadustest.

President Trump otsustas pärast hiinlaste nõudmisi tõsta senise 10-protsendise tolli, mis kehtis umbes 200 miljardi dollari väärtuses Hiina impordile, 25 protsendi peale. Lisaks lubas ta kehtestada tollid ka kõigile ülejäänutele Hiina kaupadele. Tollid maksavad kinni USA ettevõtted, kes impordivad Hiina kaupu. Viimased on tollide üle protesteerinud ja lubanud kehtestada tarbijatele kõrgemad hinnad.

Hiina vastas uutele tollidele omapoolsete tollide kehtestamisega ning möödunud kolmapäeval käskis Trump kättemaksuks lisada Huawei keelatud tootjate nimekirja, mille liikmed ei tohi osta USA tootjate seadmeid ja tarkvara. Selle tulemusel on lõpetanud Huaweiga ärisidemed näiteks USA protsessorite tootjad Qualcomm, Broadcom ja Xilinx.

Lisaks lõpetas Google Huawei seadmetele oma Androidi tarkvara pakkumise, mis jätab Hiina mobiilitootja ilma õigist üleilmselt tuntud rakendustest.

Peking on andnud teada, et igasugused kaubanduskõnelused on vähemalt mõneks ajaks katkestatud ning võib-olla jääb ära ka president Trumpi ja Hiina president Xi Jinpingi kohtumine Jaapanis G20 tippkohtumise ajal.

Tagasi üles