Salapärase Signaali mahajäetud tõendirada viib Urmas Sõõrumaani

• Eesti üks salapärasemaid ettevõtteid AS Signaal on taas müügis.
• Signaali varjatud omanikuks peetud Urmas Sõõrumaa ütleb, et tahab osta.
• Suurärimeest ja Signaali seob laenuleping, kus pandiks Sõõrumaa luksuskorter.

Ehkki suurettevõtja Urmas Sõõrumaa on korduvalt ümber lükanud igasugused seosed riigihankeid edukalt võitva aktsiaseltsiga Signaal, näitab Postimehe uurimine, et tema seosed on aastatepikkused ja konkreetsed.

Alates erastamisest 15 aastat tagasi on teede ja tänavate märgistamise, liiklusmärkide ning foorisüsteemide rajamisega tegelev Signaal olnud üks Eesti salapärasemaid ettevõtteid. Selle tegelik omanik on ühel ja teisel hetkel varjunud advokaatide selja taha, Šveitsi ja Küprosele. Signaali viimane omanikuvahetus toimus pool aastat tagasi, kui ettevõtte võttis üle Hollandi jurist Thomas Karsten Beute. See muutus toimus täpselt kuu aega enne, kui Eestis jõustus seadusemuudatus, mis nõuab kõikide ettevõtete lõplike kasusaajate avalikustamist.

Signaali saatus

Karu tee 16 ja Karu tee 18 kinnistud Harjumaal Kloogarannas. Foto: Eero Vabamägi

• 2004 – AS Signaal erastatakse.
• 2010 – Signaal ja ettevõtte juht Ats Tamm saab korruptsioonikahtlustuse.
• 23. detsember 2011 – Urmas Sõõrumaa ja Signaal panevad kinnistud ühise hüpoteegi alla, mille abil saab USS Security 2,8 miljonit eurot laenu.
• Signaali 2,1 miljoni eurosest müügitulust ligi pool tuleb Tallinna transpordiametilt.
• 2012 – korruptsioonisüüdistuse hirmus jagatakse Signaal kaheks. Tekib Liimi KV OÜ ja AS Signaal TM. Kinnisvara jääb Liimi KVsse.
• Ettevõtted kuuluvad anonüümsele Küprose firmale Luce Invest.
• 28. oktoober 2018 – Signaal TMi ja Liimi KV omanikuks saab Hollandi jurist Thomas Karsten Beute.
• 1. detsember 2018 – jõustub muudatus, mis nõuab ettevõtete tegelike omanike avalikustamist.
• 2019 – Sõõrumaa ja Signaali hüpoteek kehtib siiani, laenu tähtaeg on 2021. aastal.

Samal ajal on Signaal olnud üliedukas mitmesugustel riigihangetel. Näiteks viimase kuue aasta jooksul on võidetud vähemalt 22 hanget, mis toovad ettevõttele miljonite eurode jagu tulu. Eriti edukas on Signaal olnud just Tallinnas korraldatavate riigihangete võitmisel. Nii edukas, et konkurendid pidasid pikka aega isegi mõttetuks samadel hangetel dokumente esitada. Niikuinii võidab Signaal, ütlesid nad.

Urmas Sõõrumaa Foto: Tairo Lutter / montaaž

«Kuidas te saate nii lolle küsimusi küsida?» ärritus Urmas Sõõrumaa kaks aastat tagasi, kui Vilja Kiisler võttis Äripäevale tehtud intervjuus tema võimaliku seose Signaaliga jälle jutuks. Ajakirjanikud mitmest väljaandest olid Sõõrumaad ettevõttega seostanud varemgi. Tõendid olid aga kaudsed.

«Ei ole,» vastas Sõõrumaa ka nüüd kolm korda järjest Postimehe küsimustele, kas ta on praegu Signaali tegelik omanik, on seda olnud varem või on tal olnud mingeid muid seoseid ettevõttega. Ainsa kokkupuutena nimetas ta, et Signaal olla paarisaja euro eest maha tõmmanud ühe tema hallatava koolistaadioni jooni.

Ometi näitab kinnistusregister, et Sõõrumaa sidus seitse aastat tagasi ühise hüpoteegi alla neli talle isiklikult kuuluvat luksuskorterit Tallinna vanalinna südames Kuninga tänaval, kaks mereäärset kinnistut Kloogarannas ja Signaalile kuuluva 10 000 ruutmeetri suuruse ärimaa pealinnas Liimi tänaval.

Liimi 3 kinnistu Tallinnas Kristiine linnaosas. Foto: Eero Vabamägi

Kuninga 1 kinnistu Tallinna vanalinnas. Foto: Eero Vabamägi

Karu tee 16 ja Karu tee 18 kinnistud Harjumaal Kloogarannas. Foto: Eero Vabamägi

Kuidas on võimalik, et Sõõrumaa seda notariskäiku ega otsest seost Signaaliga ei mäleta, aga teab koolistaadioni joonimisest?

«Minule on see tänasel päeval üllatus. Aega on nii palju möödas, et minu peast on see igal juhul väljas,» ütleb ta nüüd.

2011. aasta oli keeruline nii Signaalile kui ka Sõõrumaale. Signaal oli sattunud korruptsiooniskandaali. Kapo avastas, et ettevõtte juht Ats Tamm oli mitme aasta jooksul maksnud altkäemaksu kahele Tallinna transpordiameti võtmeisikule: asutuse juhile Mati Songisepale üle 122 000 euro, Vello Lõugas sai natuke alla 10 000 euro väärt olnud kolmanda seeria BMW ralliauto.

Sõõrumaa oli saanud tugevalt räsida majanduskriisis. «Olukord oli 2011. aastal selline, kus nii mõnigi pank tahtis minu vastu minna täitemenetlusse. Siis käidi ja manguti igaühte, kes aitaks tagada sinu asja,» meenutab ta.

Päev enne 2011. aasta jõule astusid Urmas Sõõrumaa, tema parem käsi Tarmo Keskküla ning Ats Tamm koos LHV panga esindajaga Rävala puiestee notaribüroosse. Seitsmele kinnistule seati kaks miljonit eurot väärt ühishüpoteek LHV kasuks. Üks panti pandud korteritest Kuninga tänava majas oli 183-ruutmeetrine. Seal elas Sõõrumaa ise, teistes tema perekonnaliikmed.

Fragment hüpoteegilepingust. Foto: Repro

«Minu notaris käimised on sellised, et lähen kohale, mulle visatakse tagumine leht ja kirjutan alla. Ma isiklikult ei loe ühtegi nii pikka asja läbi,» viitab ta kümneleheküljelisele hüpoteegiseadmise lepingule.

Üks Postimeest nõustanud ekspert ütleb, et sel ajal saadud laen pidi olema piltlikult öeldes SMS-laenu tingimustel. Kinnisvaraturg alles hakkas näitama esimesi kriisist taastumise märke. Pealegi ei suutnud LHV sel ajal pakkuda võrreldavaid tingimusi suuremate pankadega. Küllap see – laenu refinantseerimine – oli üks peamisi põhjuseid, miks napilt aasta hiljem anti hüpoteek üle Tallinna Äripangale.

USS Security majandusaastaaruanne. Foto: repro

Miks peaks ettevõte, kellel ei ole Sõõrumaa enda sõnade järgi olnud temaga mitte kunagi mitte mingit kokkupuudet, panema tema kasuks panti oma kinnisvara, mille väärtuseks hinnati tollal ametlikult 740 500 eurot?

«Minul tekib arusaam, et keerulisel ajal oli ettevõttel vaja saada laenu. Kõik varad, mis teil olemas, tuli kokku kombineerida, et selle alusel LHVst see laen kätte saada...» pakun talle. «... ja küsida sõpradelt juurde ka,» lõpetab Sõõrumaa lause.

«Tegelikult pidasin silmas, et äkki ikka olete Signaali omanik ja see kinnistu kuulubki teile.»

«Ei ole, ei ole,» vastab ta.

Sõõrumaa pakub esimese hooga, et laenu võtmise aluseks võis olla koos Signaaliga plaanitud kinnisvaraarendus, mis jäi katki. Sealsamas Tallinnas Liimi tänaval valmiski äsja üks Sõõrumaa büroo-laohoone. Tegelikult aga ei olnud laenu sisu kinnisvaraäri. Hüpoteegiseadmise leping näitab, et laenu võttis turvafirma USS Security.

Fragment hüpoteegilepingust. Foto: repro

Sõõrumaa naasis turvaärisse samal, 2011. aastal. Algus oli raske, võidelda tuli iga kliendi eest. Ellu jääda oli keeruline. Tõenäoliselt just selleks võetigi 2,8 miljoni eurone laen. Lisaks kinnisvara pantimisele tagati laen ettevõtte aktsiate ja vallasvarale seatud kommertspandiga.

Liimi KV OÜ majandusaastaaruanne. Foto: repro

USS Security 2011. aasta aruanne. Foto: repro

Veel 2013. aasta aruandes seisab, et ettevõtte lühiajalised kohustused ületavad käibevara. «Lühiajaliste kohustustena kajastatud laenud ja muud kohustused on planeeritud tasuda jooksva aasta rahavoogudest. Ettevõtte omanikud on valmis pikendama nendega seotud laenukohustuste tähtaegu ning vajadusel täiendavalt finantseerima ettevõtte majandustegevust.»

Ühishüpoteek Sõõrumaa korteritel, mereäärsel kinnisvaral ja Signaali baasil kehtib tänaseni. USS Security viimane majandusaastaaruanne näitab, et laenu tagasimaksmise tähtaeg on kahe aasta pärast. Asja uurinud Sõõrumaa saadab hiljem kaks arvet, mis Signaal on USS Securityle esitanud. Neist selgub, et turvafirma maksab tagatise eest aastas 11 666 eurot tasu. «Tavapärane äritehing. Sõbrad aitasid välja,» ütleb ta.

Head sõbrad, kes 11 666-eurose tulu eest aastas panid mängu 750 000 eurot väärt kinnistu ja ühes sellega edukalt riigihankeid võitva rahamasina.

Sõõrumaa tunnistab vaid seda, et tunneb Signaali ostmise vastu suurt huvi. «Mind huvitavad kõik teenindusettevõtted, mis müügis on,» ütleb ta ning lisab, et kuulis Signaali müügi soovist umbes aasta tagasi.

Veel seoseid suurettevõtjaga​

Liimi 3 kinnistu Tallinnas Kristiine linnaosas. Foto: Eero Vabamägi

Selsamal Liimi KV-l on veel vähemalt kaks seost, mis toovad mängu Urmas Sõõrumaa. Poolteist aastat tagasi otsustas ettevõte võõrandada tütarettevõtte Liimi Investments OÜ. See oli täielik riiuliettevõte, millel puudus igasugune müügitulu ja vara.

Ettevõtte uueks omanikuks sai keegi ukrainlane Mykhailo Ovdiyenko, ent dokumentide kättesaamiseks määratud isikuks Sõõrumaa parem käsi Tarmo Keskküla. Liimi Investmentsi uueks aadressiks sai Rotermanni 8 ehk Sõõrumaa peakontor ning ka telefoninumber ja meiliaadress on US Real Estate’i omad.

Samal aastal müüs Liimi KV ka Tallinna südalinnas Ahtri 6a ehk Admirali Majas talle kuulunud bürooruumid ja parkimiskohad. Kokku üle 20 tüki kinnisvara. Kõik need ostis Capitalia OÜ. Ka seda ettevõtet kontrollib Sõõrumaa meeskonda kuuluv Martin Ühtegi.

Holger Roonemaa

Signaali väidetav omanik: teie küsimused on mulle solvavad

Kuninga 1 kinnistu Tallinna vanalinnas. Foto: Eero Vabamägi

Kaheksa aastat tagasi korruptsiooniskandaali sattunud Signaali ähvardas oht, et süüdimõistmisel ei saa ettevõte enam riigihangetel osaleda. Sellisele ettevõttele olnuks see hävitava mõjuga.

Lahendusena tehti juriidiline trikk. Signaal jagati 2013. aasta alguses kaheks: korruptiivne taust koos ettevõttele kuuluva kinnisvaraga jäeti vanasse kehasse, mis nimetati ümber osaühinguks Liimi KV, ning põhitegevus viidi üle uue ettevõtte AS Signaal TM alla. Sama trikki on kasutanud ka teised ettevõtted. Näiteks maadevahetuse skandaali ajal Merko.

Praegu kuulub nii Liimi KV kui ka Signaal TM Hollandi juristile Thomas Karsten Beutele. Ta ostis ettevõtted mullu sügisel Küprosele registreeritud Luce Investilt. Kes oli Luce Investi tegelik omanik, on teadmata. Ehkki tehingu järel välja saadetud pressiteate järgi on Beute võtnud sihiks investeeringud, mis haakuvad «targa linna» ja «targa taristu» teemadega, Postimees ühtegi märki muudest investeeringutest ei leidnud.

Beute vastab kirjalikult

Dubais elav Beute on küll trobikonna ettevõtete juhatuses, ent talle endale kuulub vaid üks ettevõte – Magenta Marine Ltd Suurbritannias. Magental on vara 450 000 naela jagu ehk laias laastus sama palju, kui on Signaali aastane puhaskasum.

«Kui ta on jurist, siis see on ebatavaline. Harva osalevad juristid tundmatu riigi infrastruktuuriettevõtete töös ja investeerivad sinna oma vahendeid,» ütleb üks Eesti tuntumaid vandeadvokaate Paul Keres.

Ta toob esile, et Signaal on ainus infrastruktuuri- ja ehitusettevõte, mille tegelik (lõplik) kasusaaja oleks alati olnud niivõrd varjatud.

«See põhjustab minus hämmingut, sest ma ei oska näha, mis võib olla sellise ajaloolise varjamise legitiimne eesmärk,» ütleb Keres. «Kui niivõrd ebaselge taustaga ettevõte taotleks näiteks finantsinspektsioonilt litsentsi reguleeritud finantsteenuste osutamiseks, siis nad seda ei saaks. See ongi avaliku usalduse ja usaldusväärsuse küsimus.»

Kuidas on siis võimalik, et läbi aastate on riigihangetel osalenud – ja kümned neist võitnud – ettevõte, mille tegelike omanike kohta puudub selgus?

Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp nimetab anonüümsete offshore’ide taha peituvaid ettevõtteid selgeks korruptsiooniohuks.

Konkreetselt Signaali kaasuse puhul valitakse aga sõnu hoolikalt ja Puusepp ei ütle, kas kapo teab, kes on läbi aastate olnud ja kes on nüüd Signaali tegelik omanik.

«Millest lähtuvalt öelda erinevate ettevõtete puhul, et välja on toodud vaid variisik? Millest lähtuvalt ütleme, et Beute ei ole reaalne omanik?» küsib ta vastu, lisades, et selliste asjade väljauurimiseks peab kahtlus julgeoleku-, korruptsiooni- või terrorismiohus olema üsna suur.

Beute nõustub küsimustele vastama rangelt vaid kirjalikult («mul ei ole ei aega ega huvi teiega telefonis vestlemiseks»). Vastuskirjale lisab ta preambuli ehk sissejuhatava selgituse, rõhutades oma nördimust, et ajakirjanikke huvitab jätkuvalt ainult Signaali ajalugu. «Selline õhustik on nii minule kui kõigile teistele Eestis tegutsevatele välisinvestoritele ebameeldiv ja ebamugav,» kirjutab ta.

Beute heidab ette ka Eestis valitsevat bürokraatiat ja seda, kuidas kohalikud pangad kohtlevad välisinvestoreid, mistõttu on raske ja ehk isegi võimatu alustada Eestis mingisugustki äri. «Mul on ärihuve mitmes maailma paigas, aga Eesti eristub neist selgelt kui väga keeruline riik, kus välismaalasena äri teha. Seetõttu kaalun tõsiselt oma Eesti äridest väljumist.»

Sõõrumaad huvitab kõik

Sõõrumaa ütlebki, et tunneb Signaali ostmise vastu suurt huvi. «Mind huvitavad kõik teenindusettevõtted, mis müügis on. Signaali müügi soovist kuulsin umbes aasta tagasi. Minu poolt tegeleb sellega Raul Parusk (USS Security juhatuse esimees – toim).»

Oma tehingust, Signaali ostmise hinnast ega müünud ettevõtte Luce Invest taustast Beute rääkima ei soostu. Samuti mitte oma väidetavatest muudest investeeringutest, mida kusagilt ei paista.

Küsin uuesti. Vastuskirja toon jääb viisakaks, ent sellest õhkub agressiivsust.

«Et asi selge oleks, siis ma vastan teie küsimustele ainult viisakusest. Ma ei ole kohustatud neile vastama ja teie lugupidamatus minu privaatsuse suhtes on solvav,» tulistab ta.

Beute ütleb siiski, et tema investeeringud ei olegi avalikud ning investeeringuid tehes seab ta teinekord tingimuseks koha ettevõtte juhatuses. «Olen taas kord vastanud kõikidele teie küsimustele ja ma kutsun teid üles uutest küsimustest hoiduma.»

Holger Roonemaa

Thomas Karsten Beutega seotud ettevõtted. Foto: FOTO: Postimees

Thomas Karsten Beutega seotud (olnud) ettevõtted

• Kinnisvarafirma Vision Real Estate Investment Management (Šveits) juhatuse esimees
• Privaatpanga Julius Bär & Co (Šveits) juhatuse liige
• Majutusfirma Signatures Investments Montenegro juhatuse liige
• Magenta Marine Ltd (Ühendkuningriik) omanik
• Crypto Technology (Šveits) juhatuse liige
• Oppius OÜ (Eesti) omanik (Oppiusele kuuluvad AS Signaal TM ja Liimi KV OÜ)
• Transpordifirma Overseas Logistics Europe B.V. (Holland) juhatuse liige

Loo valmimisele aitas kaasa Vladimir Petin Investigative Dashboardist.