Kleptokraatia ja musta raha levikul ei ole probleem mitte varifirmad, vaid varistruktuurid ja -ahelad, mis võimaldavad inimestel oma vara peita, märkis kleptokraatiat uurinud ajakirjanik Oliver Bullough Lennart Meri konverentsil.
Ajakirjanik: musta raha levikut võimaldavad riiklikud varistruktuurid (3)
Musta raha levikut ning kleptokraatiat käsitleva raamatu «Moneyland» autori sõnul on maksuparadiisi stereotüüp praeguseks muutunud eksitavaks. Alates ülemaailmsest finantskriisist on Lääs olnud küllaltki edukas traditsiooniliste maksuparadiiside välja tõrjumisel. Seetõttu on oluline vaadata seda, mis praegu juhtub, mitte kinni jääda stereotüüpidesse.
Bullough tõi esile, et maailma praeguseks suurima teadaoleva rahapesujuhtumi, Danske Banki skandaali puhul ei olnud struktuur, mis võimaldas Danske klientidel raha liigutada, mitte maksuparadiisid, vaid Ühendkuningriik, mis oli kleptokraatide eelistatud jurisdiktsioon. Juhtumi taga ei olnud mitte maksuparadiisid, vaid kleptokraatide loodud variahel.
Ajakirjanik märkis ka, et USA osariigid Pennsylvania ja Delaware on muutunud paikadeks, kus on kõige lihtsam juriidiline keha asutada. Ta tõi ka esile, et South Dakota osariigi usaldusühingute äri on kasvanud neli korda, see raha tuleb otse endistest saareparadiisidest.
Bullough tõi ka näide hiljutisest arutelust Briti parlamendis, kus väljendati muuhulgas seisukohta, et kui varifirmade äri Ühendkuningriigis sihikule võtta, kaotaks Ühendkuningriigi majandus miljoneid naelu ning nimetas seesugust lähenemist küüniliseks.
Tema sõnul aitab vaid läbipaistvus omanikusuhetes paljastada seda, kuidas kleptokraadid enda musta raha majandusse suunavad.
Bullough' sõnul ei varasta inimesed raha selleks, et see maha matta. Ohuna läbipaistvusele tõi ajakirjanik näiteks paljudes riikides levinud niinimetatud kuldsete viisade küsimuse, kus oligarhid saavad raha eest osta residentsuse.
Ajakirjanik tõi ka esile, et lisaks Vene rahale tuleks rääkida ka liikvel olevast Hiina rahast, mille puhul on summad märksa suurem kui Venemaal.