Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Venemaa lubab 2028. aastaks osta üle 70 viienda generatsiooni varghävitaja Su-57 (9)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vene õhujõudude Su-57 varghävitaja.
Vene õhujõudude Su-57 varghävitaja. Foto: Grigoriy Sisoev / Sputnik

Venemaa president Vladimir Putin teatas, et riik tellib 2028. aastaks 76 viienda generatsiooni varghävitajat Su-57. Tellimuse väärtus on umbes 2,6 miljardit dollarit, mis teeks sellest vähemalt rahaliselt suurima relvahanke Vene õhujõudude ajaloos.

Sukhoi Su-57 on üpris problemaatilise arendusajalooga lennuk nagu ka mitmed teised viienda generatsiooni hävitajad, näiteks USA F-35. Varghävitajate arendamine on üpriski keeruline, kulukas ja ajamahukas ettevõtmine ning sarnaselt Ühendriikidega on Venemaa projekt pikalt veninud ja jäänud toppama mitmete tehniliste takistuste taha. USA on oma varghävitaja siiski valdavalt valmis saanud.

Venemaal on praeguse seisuga umbes tosin Su-57 hävitajat ja need on rohkem prototüübid kui reaalselt lahingvalmis sõjamasinad. Senimaani valminud lennukitel on esinenud tõsiseid probleeme radaritele nähtamatuks jäämisega ning nende mootorid kipuvad jääma kere jaoks liiga nõrgaks.

Su-57 projektile on andnud tõsise hoobi koostöö katkemine Indiaga, kes pidi olema varghävitaja suurim ostja. Möödunud aastal levinud kuulduse järgi lõpetas India programmi finantseerimise, sest lennukil oli liiga palju tehnilisi vigu ja valmimisgraafik lükkas aina kaugemasse tulevikku.

Venemaa on tellinud praeguse seisuga umbes 12 täiendavat Su-57 hävitajat ja on varem lubanud tellida 2028. aastaks 16 veel. Möödunud aastal teatas Kreml, et Su-57 ei pruugi mitte kunagi minna masstootmisse.

Kust Putin uue suurtellimuse jaoks raha võtab, pole teada, aga neljapäeval kirjutas Vene ajaleht Kommersant, et anonüümse relvajõudude allika sõnul on tehtud lennuki disainis ja tootmises muudatusi, mis võimaldab kulusid vähendada kuni 20 protsenti. Just see ajendas väidetavalt Putinit rohkem lennukeid tellima.

Kui Kommersandi jutt vastab tõele, siis kujuneb ühe lennuki maksumuseks umbes 34 miljonit dollarit, mis on varghävitaja kohta kahtlaselt vähe. On üpris ebatõenäoline, et tootmise ja disaini pealt saab kulusid niivõrd palju alla tõmmata ilma samas tegemata olulisi järeleandmisi lennuki võimekuses.

Tagasi üles