/nginx/o/2011/12/14/875496t1h3b25.jpg)
Euroopa katse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tulejõudu kriisikorras kasvatada takerdus Jaapani valitsuse ja Saksa Bundesbanki karmide tingimuste taha.
IMFi suur euroabi küsimärgi all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaapani rahandusminister Jun Azumi ütles eile, et Euroopa Liit peaks esitama veenvama plaani, enne kui Jaapan IMFi rohkem raha valab.
«EL peab rohkem pingutama, et turge veenda,» ütles ta. «Kui Euroopa riigid ei näita täpselt, kui palju [laenuraha] kriisiga tegelemiseks vaja oleks, ei saa ka meie IMFi osas edasi liikuda.»
Azumi väljaütlemine tuleb pärast seda, kui ELi tippkohtumisel tehti teatavaks, et Euroopa riigid annavad oma keskpankade kaudu IMFile 200 miljardit eurot, mis kasvataks oluliselt fondi praegust laenuvõimsust (ligikaudu 290 miljardit eurot).
Euroopa ametnikud ütlesid, et ootavad samaväärset summat riikidelt väljaspool Euroopat, suured tärkavad turud kaasa arvatud.
IMF on andnud ligikaudu kolmandiku Kreeka, Iiri ja Portugali päästepakettide rahast. Suuremate hädaliste nagu Itaalia või Hispaania väljaupitamine käiks aga fondil praegu üle jõu.
Bundesbank, mis peaks andma 45 miljardit eurot ülalmainitud 200 miljardist, ütles, et annab selle raha vaid tingimusel, et olulised panused tulevad ka teistelt suurtelt ELi liikmesriikidelt ja mujalt maailmast.
Kõikide üllatuseks on Saksa keskpank – muidu alati raevukalt iseseisev – palunud laenudele tagatisi Saksa parlamendilt, väites, et lõppkokkuvõttes pannakse löögi alla maksumaksjate raha.
Saksa poliitikud on aga ametlikust hääletamisest keeldunud. Eilse seisuga ollakse Bundestagis pigem seda meelt, et Bundesbank peaks rahulduma teadmisega, et parlament võttis täiendavad laenud «teadmiseks».
Suurbritannia ja USA on juba teatanud, et nemad ei osale.
Euroopa Keskpank, mis omab vetoõigust euroala keskpankade laenude osas IMFile, on andnud märku, et kõik sellised summad peaksid minema «üldressurssidesse», kust neid võiks teoreetiliselt eraldada igale IMFi 187 liikmesriigile – ilma võimaluseta neid eurotsooni jaoks broneerida.
USA ja Kanada suhtuvad IMFi abisse Hispaania ja Itaalia kaliibriga riikidele jahedalt. USA ametnikud arvavad, et eurotsoon peaks leidma abiraha põhisumma omaenda ressurssidest.
Kanada rahandusminister Jim Flaherty ütles läinud nädalal: «IMF loodi selleks, et aidata vaeseid riike. Euroopa riigid on suhteliselt jõukad.»
Flaherty lisas: «Me tahaksime, et nad kõigepealt rohkem omaenda raha mängu paneksid – enne kui me kampa lööme.»
Jun Azumi ütles eile, et mõistab USA ja Kanada seisukohta. Ta ütles, et eurotsoon «alustaks valest otsast», kui sirutaks esmalt käe IMFi poole.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.