Vaatamata aktsiate avaliku esmaemissiooni konservatiivsele hinnastamisele möödus Uberi esimene kauplemispäev samuti kehvasti – aktsia hind kukkus 7,6 protsenti.
Uberi vilets börsidebüüt
See, et nii suurt tähelepanu pälviva aktsiate avaliku esmaemissiooni esimesel kauplemispäeval aktsia kukub, on üsna haruldane. Näiteks samasugune oht varitses ka Facebooki esimesel kauplemispäeval seitse aastat tagasi, aga siis hoiti miinusega kauplemispäev ära tänu emissiooni korraldajale, investeerimispank Morgan Stanleyle, kes sotsiaalmeediafirma aktsiad selle IPO hinnale lähenedes lihtsalt ära ostis ning languse ära hoidis.
Uberi aktsia kukkus esimesel kauplemispäeval 41,57 dollarini, mis teeb ettevõtte väärtuseks 76 miljardit dollarit. Uberi aktsiate märkimishind oli 45 dollarit, mis oli pakkumisvahemiku, 44 kuni 51 dollarit alumises otsas.
The Wall Street Journal kirjutab, et alates 1991. aastast on üle kümne miljardi suuruse turuväärtusega ettevõtete aktsiatest on esimesel kauplemispäeval langenud vaid üheksa. Uberi aktsia langus oli oma 7,6 protsendiga sügavuselt viies.
Mõnevõrra õnnetul kombel langes Uberi börsileminek aktsiaturgude langusesse. Ka reedel, mil Uberi börsidebüüt toimus, alustasid USA aktsiaturud langusega, päeva lõpul võtsid suuna üles. Nädal tervikuna oli aga selle aasta kehvim. USA aktsiaindeks S&P 500 langes nädalaga 2,2 protsenti.
«Me teadsime, et meid ootab ees volatiilne päev,» ütles majanduslehele Uberi tegevjuht Dara Khosrowshahi vahetult pärast kauplemise algust ning lisas, et Uberil on olnud oma ajaloos hulgaliselt volatiilsust ja nad on alati sellest välja tulnud (finantsturgude slängis kasutatakse languse asemelt tihti eufemismi volatiilsus – T.O.).
IPO-l osalejad kaotasid reedel kokku 617 miljonit dollarit, mis on esmaemissioonil osalejata suurim kaotus alates 1975. aastast.