Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

«Eestis on uhke võlgu olla» (23)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi võlanõuete täitmise maksu- ja tolliameti kätte andmine seaks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsleri Kristi Hundi hinnangul eravõlglased halvemasse olukorda.
Riigi võlanõuete täitmise maksu- ja tolliameti kätte andmine seaks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsleri Kristi Hundi hinnangul eravõlglased halvemasse olukorda. Foto: Sander Ilvest

Ägedam on olla võlgnik kui see, kes teisel pool raha ootab, ütleb kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt.

Justiitsministeerium on algatanud järelevalvemenetluse kohtutäituritele üle Eesti ning tõmmanud liistule juba kolm täiturit, kes arestisid võlgniku vara liiga suures ulatuses. Kristi Hundi sõnul on ministeerium algatanud sõja, millega üritatakse läbi suruda plaani viia riigi nõuete sissekasseerimine maksu- ja tolliameti kätte.

Sõna «kohtutäitur» tekitab inimestes elevust ja ärevust. Mis suhe on eestlastel võlgadega?

Uhke on olla võlgu. Olgu, uhke võib-olla mitte, aga uhke on välja mõelda skeem, kuidas vältida võlgade tasumist.

Olukord on läinud paremaks, aga endiselt on ligikaudu 120 000 võlgnikku, kellel võib olla pooleli mitu võlamenetlust. Alati on kuskil keegi, kes tunneb kedagi, kes on kunagi kohtutäituri juures olnud.

2001. aasta täitemenetluse reformiga saadi oluline võit – keegi ei taha enam sattuda kohtutäituri juurde. Selle ennetav mõju on väga tugev ning kohtutäiturite kätte jõudvate nõuete arv on vähenenud 30 protsenti.

Tagasi üles