Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/10/12154724t1h8f19.jpg)
1990. aastate alguses rajatud Kunda sadama uus omanik jätkab selle tööd kaubasadamana, kuid tulevikus pole välistatud reisiterminal ja väikelaevakai. Suurim muudatus võiks Kundas olla ro-ro-liini käivitamine Soome sadama Loviisaga.
1990. aastate alguses rajatud Kunda sadama uus omanik jätkab selle tööd kaubasadamana, kuid tulevikus pole välistatud reisiterminal ja väikelaevakai. Suurim muudatus võiks Kundas olla ro-ro-liini käivitamine Soome sadama Loviisaga.
Laevaliikluse võimalikkust Kunda ja Soome vahel uurivad Euroopa Liidu rahastatava projekti Refec spetsialistid. Tasuvusanalüüsi lõppjäreldused ei ole veel valmis, kuid sadama juhi Daimar Truija hinnangul võiks sellel liinil sõita isegi kauba-reisilaev. Suurt reisijamahtu ei saa Ida-Eestisse praegu veel prognoosida, kuid turistile huvitavat tegemist leidub Kunda läheduses järjest rohkem. Ka on Kunda sadama asukoht Soome sadamatesse sõitmiseks väga soodne, sest Kundast saab otse Soome lahe veeteele sõita, idapoolsetest sadamatest põhja poole seilamist takistavad Venemaa piirirežiimi eripärad.
Pikk ajalugu
Kunda sadam on üks seitsmest Eesti sadamast, mis teenindab üle miljoni tonni kaupu aastas. 2018. aasta kogumaht oli 1,63 miljonit tonni, suurim välja veetav kaubagrupp on puidutooted. Põhiline importkaup on graniitkillustik, mida viimastel aastatel on veetud ligikaudu 100 000 tonni aastas. Kivisütt on Kunda tsemendivabrikule sisse veetud umbes 40 000 tonni aastas.
Kuigi sadama rajamise esialgne eesmärk oli hakata Kunda tsemendivabriku oma kaupa eksportima, on viimastel aastatel tsementi veetud vaid mõnikümmend tuhat tonni. Puitu hakati Kundas laadima juba 1990. aastate keskel, nüüd moodustavad ümarpuit, hake ja graanulid ligi poole sadama käibest. Väiksemas mahus teenindab sadam ka muid puistekaupu.
Osa kaupa jõuab Kundasse ka Lõuna-Eestist, kuid üldiselt teenindab sadam siiski Virumaa piirkonda. Truija sõnul õnnestub ehk mõni kaubagrupp sadamasse juurde tuua, aga suuri muudatusi plaanis ei ole.
Vedajad valivad kõige lähema ja odavama lahenduse. Kunda sadama juhi sõnul kehtib sama põhimõte ka kontserni laevade puhul, Hansa Shippingu 31 laeva peavad ise valima, mis kaupu ja milliste sadamate kaudu on otstarbekas vedada, kedagi jõuga oma grupi sadamat kasutama sundida ei saa. Küll aga võimaldab tarneahela pikema lõigu kontrollimine pakkuda kliendile kokkuvõttes soodsamaid tingimusi.
Uus-London nõukogude piiritsoonis
:format(webp)/nginx/o/2019/05/10/12154722t1h85bf.jpg)
Virumaa Mahu ja Toolse rand on olnud sõbrakaubandusena tuntud varase kaubandusliku meresõidu maabumiskohaks alates 13. sajandist. Port Kunda sadamasild rajati jõe suudmesse 1805. aastal keiser Aleksander I käsul. Selle ümber tekkis Neu Londoniks ehk rahvapäraselt Lontovaks nimetatud linnaosa, kus olid tollihoone, kuurort ja hotell.
Tollipunkti kaudu võis maale tuua soola, heeringat ja kivisütt, hiljem ka tubakat ja rauakaupu. Välja veeti Virumaa puitu, vilja ja piiritust. Kunda jõe kallastele kerkisid saeveskid, kus toodetud lauad ja plangud veeti peamiselt Londonisse ehituspuiduks. 1823. aastal läks Port Kunda 1633. aastal asutatud ettevõtte Thomas Clayhills & Son omandisse ning püsis firma valduses üle saja aasta.
1869. aastal otsustas Kunda mõisnik John Carl Girard de Soucanton luua Kundasse Venemaa kolmanda tsemenditehase. Kokku on Kundas olnud neli tsemenditehast, viimane neist töötab ka praegu. Tsement veeti purjelaevadega Kundast Peterburi ja seda müüdi peale Venemaa pealinna ka Moskvas. Peamine sisseveokaup oli Inglismaalt saabunud kivisüsi, mis läks tsemendivabriku kütteks.
19. sajandi teisel poolel ühendati sadama raudtee tsemenditehasega, valmisid Peterburi-Tallinna raudtee ja Rakvere-Kunda raudteeharu. Esimene aurulaev jõudis Kunda sadamasse 1894. aastal ning kümme aastat hiljem tegid enamiku sadamakülastustest aurulaevad. Ümberlaadimine käis reidil.
Tsaariaja lõpuks oli Kundas korralik sadam, kuid Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisi tõttu sadama tegevus soikus. Tsemenditehas võttis kütusena kasutusele kodumaise põlevkivi, tsemendivedu välismaale katkes ja Soome tollipoliitika lõpetas ametliku kartulikaubanduse. 1940. aastal lõpetati kaubasadama tegevus ja põhjarannikul hakkas kehtima nõukogude piiritsooni liikumispiirang.
Jaano Martin Ots
Kunda sadam on ehitatud looduslikult väga õnnestunud asukohta. Sissesõidukanali servad ei ole 25 aastaga varisema hakanud, faarvaater on süvendatud tugevasse savisse. See on sadama puhul oluline võit ka rahalises mõttes, kuna pole vaja teha kulukaid süvendustöid. Sadamabasseini kandub siiski mingil määral setteid, endiste sügavuste taastamiseks puhastati akvatooriumi eelmise aasta lõpus.
Sadam on üpris hästi kaitstud ka tuule ja lainetuse eest. Vaid tugevama kirdetormiga võib lainetus sadama akvatooriumi jõuda.
Eelmisel aastal käis Kunda sadamas 529 laeva, vastu suudetakse võtta laevu, mille kandevõime on 10 000 – 12 000 tonni, sadama sügavus on kaide ääres kuni 9,4 meetrit. Sadam saab vastu võtta laeva kogupikkusega kuni 150 meetrit ja süvisega kuni 8,6 meetrit.
Strateegiline müük
Sadama senine omanik Kunda Nordic Tsement sõlmis eelmise aasta septembris Baltic Maritime Logistics Group ASiga (BMLG) kontserni kuuluva tütarühingu Kunda Sadam ASiga lepingu Kunda sadama majandusüksuse müümiseks.
Paar kuud hiljem omandas Kunda Sadam AS ka sadamas seni laevade lastimise ja lossimise, dokkeri ning kaimadruse teenust osutanud Palgardi Kraana OÜ-lt ja sadamas puistekaupade ladusid hallanud PK Terminali OÜ-lt vastavad majandusüksused, tehingud viidi lõpule tänavu jaanuaris.
BMLG suuromanik ja ASi Kunda Sadam nõukogu liige Tarmo Nurmetalo ütles, et Kunda sadama liitmine BMLG äride hulka oli asjade loogiline areng. Ettepanek tehinguks tuli sadama eelmise omaniku Kunda Nordic Tsemendi juhtkonnalt, kellega BMLG on juba 20 aastat laevaagendi ja ekspediitorina koostööd teinud.
/nginx/o/2019/05/10/12154721t1hbe01.jpg)
Kunda Nordic Tsemendi (KNC) tegevdirektor Meelis Einstein ütles, et otsus Kunda sadam müüa oli strateegiline valik. «HeidelbergCement on eelkõige ehitusmaterjalide tootja. Kuigi Kunda sadam oli kasumlik ettevõte, tehti otsus kõrvaltegevustest vähehaaval väljuda, et keskenduda põhitegevusele,» rääkis ta.
Kunda Sadama käivet ja kasumi suurust KNC koosseisus Einstein eraldi välja ei toonud, viidates, et tegemist oli suure ettevõtte majandustegevusse integreeritud üksusega. Meenutades Kunda sadama rajamise ja kaubasadamaks kujunemise lugu, rääkis ta, et nõukogude ajal asusid Kunda tsemendivabriku toodangu põhitarbijad Venemaa põhjaosas ja Siberis, kuhu veeti tsementi rongiga. Sinna läks raudteed mööda koguni suur osa Eestis toodetud betoonpaneele ja muud transporti polnudki vaja.
Aastatel 1992–1994 ehitatud sadam oli Kunda tsemendivabrikule pärast Venemaa turust ilma jäämist eluliselt tähtis.
Sadam valmis vaid paari aastaga. 1990. aastate alguse soodsaid ehitushindu arvestades saadi sadam valmis ka nii odavalt, et Einstein ei nõustunud alginvesteeringu suurust avaldama.
Sadam aitas Kunda tsemendivabrikul oma toodanguga Skandinaavia ja Euroopa turgudele jõuda ning oli seetõttu omas ajas ainuõige otsus. Kui tsemendivedu juba toimis, lisandusid vähehaaval uued kaubagrupid ja sadamast kujunes iseseisev ettevõte, kuigi selleks ei asutatud juriidiliselt eraldi firmat. Einsteini hinnangul teenis Kunda tsemendivabriku kunagine investeering sadamasse end kuhjaga tagasi.
Liitus suure kontserniga
BMLG on Eesti mõistes suur kontsern, millele kuulub hulk logistika ja transpordiga seotud ettevõtteid. Grupi haare on lai, investeeritud on üle kümne riigi ettevõtetesse. Kaubavedusid korraldatakse maismaal ja merel, grupi tuntumad ettevõtted on näiteks ekspediitorfirmad CF & S ja Transocean, laevafirma Hansa Shipping ja sadamaoperaator ESTEVE. Stividoriteenuseid osutatakse Tallinna Vanasadamas, Paldiski Lõunasadamas ja Lätis Salacgrīva sadamas, laevavedusid pakutakse Läänemerest kaugemalgi.
Kunda Sadam ASi juhataja Daimar Truija ütles, et pikk kogemus laevade agenteerimise, prahtimise ja stividoriteenuste osutamisel võimaldab näha pikemaajalisi suundumusi ning otsus Kunda sadam omandada tehti just seetõttu.
«Infoühiskond loob klientidele võimaluse suhelda otse teenusepakkujatega ja korraldada oma logistika ise. Vahendajaid jääb vähemaks. Seepärast tundus, et on õige hetk investeerida nii laevadesse kui ka sadamatesse,» selgitas ta.
Sadama, seal teenuseid pakkuvate ettevõtete ja kinnistu omandamine on logistikaettevõttele samm edasi ning võimaldab kontrollida pikemat lõiku tellija transpordiahelast. Kliendid on nagunii suures osas BMLG pikaajalised koostööpartnerid.
Kunda sadama käitamiseks vajalikud varad osteti ASilt Kunda Nordic Tsement, lisaks omandati sadamas paiknevad PK Terminali kuivlastilaod ning Palgardi Kraana äriüksus, mis tegeles Kunda sadamas kaupade laadimisega ja haldas Kunda sadamas kaht kuivlastiladu kogupindalaga 11 000 ruutmeetrit.
PK Terminali ja Palgardi Kraana juhatuste liige Rain Rannala ütles, et huvi Kunda sadamas tegutsenud ettevõtete ostu-müügitehinguks oli kahepoolne. Mõlemad ettevõtted müüsid Kunda Sadam ASile oma Kunda sadama äritegevuse ehk laadimistehnika, laod ja lepingud, kuid firmad jätkavad tegevust Lätis, Muugal ning Saarte Liinide sadamates Saaremaal ja Hiiumaal.
Truija sõnul oligi suurim väljakutse varem kolme eraldi ettevõtte vahel jagunenud tegevuste ja inimeste koondamine ühte firmasse. Sadamakapten jäi samaks, kuid Kundast kaotati sadama direktori ja dispetšer-koordinaatori ametikohad. Juhtimine läks üle enamiku aega Tallinnas töötava juhatuse ja nõukogu kätte ning juhtkonda lisandusid sadamateenuste juht, terminaliteenuste juht ja pearaamatupidaja-büroojuht. Kokku töötab Kunda Sadamas ligikaudu 40 inimest.
/nginx/o/2019/05/10/12154725t1h2861.jpg)
Alguses tsemendi väljaveoks ehitatud sadamal ei ole raudteeühendust, lähim jaam on Kundas. Kuna praegu liigub põhiosa sadama kaupadest veoautodega, ei ole raudtee puudumine Truija sõnul suur probleem. Kunda sadamat läbivate vedelkaupade maht on alla 100 000 tonni aastas, välja veetakse põlevkivibensiini ja imporditakse piirkonna keemiatehastele vajalikke kemikaale. Pikemas vaates tahab Kunda Sadam leida lahenduse vedelkaupade laadimiseks otse rongidelt laevadele, kõige tõenäolisem võimalus on torujuhe.
Sadama piires on vedelkütuste ja kemikaalide käitlemise võimekus juba praegu olemas, seal tegutseb vedelterminali operaator Baltic Tank. Mahutid ja vedelkaupade kai on torudega ühendatud ning laevad ei pea autovedude järel ootama. Truija ütles, et Kunda Sadam AS investeerib lähitulevikus ka sadamatehnikasse. Sadama ja seal tegutsevate ettevõtete võõrandamistehingute hindu osapooled ei avalikusta.
Väikelaevasadamale pole Kundas esialgu mõeldud
/nginx/o/2019/05/10/12154720t1h0cd6.jpg)
Jahisadamat Kundas ei ole. Kohalikud kalastajad hoiavad oma aerupaate sadama kõrval rannas, kuid mõned paadikohad leiduvad siiski ka sadama akvatooriumis.
«Kui mõni purjekas või mootorpaat vajab erakorralist abi, kas hakkab kütus lõppema või tahab see tormivarju tulla, ega me siis merele tagasi ei saada. Kuid ametlikult meil väikelaevu ei teenindata,» selgitas Kunda sadamakapten Eiki Orgmets. Ta täpsustas, et sadama paadikai on mõeldud sadamasiseseks kasutamiseks ja sadama abilaevastikule. Peale sadama tööpaatide seisavad seal Eesti Lootsi, politsei- ja piirivalveameti ning vabatahtliku merepäästeseltsi paadid.
Kunda Sadam ASi nõukogu liige Tarmo Nurmetalo on ka üks Kaberneeme väikelaevasadama omanikest, kuid purjekate ja mootorpaatide teenindamisele ei ole Kunda sadama uued omanikud seni veel mõelnud.
«Ei usu, et sellel suunal midagi tõsiselt ette võtame, aga kunagi ei tea. Kui Kundas väikelaevadele midagi tekib, siis võib-olla millalgi kuidagi spontaanselt. Äriplaani osa see ei ole. Kunda on kaubasadam ja jääb kaubasadamaks,» rõhutas ta.
Nurmetalo nõustus, et merematkamise mõttes oleks Kunda sadama asukoht soodne. See on Põhja-Eesti kõige idapoolsem sadam, millest on võimalik ilma pikemat ringi tegemata jõuda Kroonlinna viivale Soome lahe laevateele. Geograafiliselt on Peterburile lähim Eesti sadam küll Narva-Jõesuu, kuid Venemaa kehtestatud nõuete tõttu võivad laevad nende vetesse siseneda vaid piki ametlikku laevateed, mis möödub Suursaare lõunatipu juurest.
Kaberneeme sadama ost ja korrastamine oli Nurmetalo sõnul paratamatus, kuna ta elab sadama läheduses ning on ka ise hobimeresõitja. «Kaberneeme sadam oli lihtsalt vaja korda teha. Baltic Maritime Logistics Groupi huvidega ei ole Kaberneeme kuidagi seotud, see on meil mõne koostööpartneriga isiklik ettevõtmine, nagu kodutänava asfalteerimine. Väikesadama pidamine ei ole äri, ilma isikliku entusiasmi ja toetusteta seda teha ei saa,» selgitas ta.
Jaano Martin Ots