Eesti Pank: eestlaste palk kasvas sel sajandil viis korda

Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann rääkis intervjuus Postimehele, et just kasvav eksport on taganud Eesti jõukuse kiire kasvu.

Nii on viimase 20 aastaga Eesti sisetoodang kasvanud viis korda, kaubaeksport 5,5 korda, keskmine palk viis korda, samas hõive vaid 10 protsenti. See tähendab, et kasvanud ekspordivõimekus võimaldas ka palku kergitada, seejuures teenitud tulujagati elanikkonnale varasemaga võrreldes ühtlasemalt.

Muuhulgas mainis Viilmann , et kui võrrelda Euroopa Liidu eksportivaid ja mitte-eksportivaid ettevõtteid, siis esimeste töötajad saavad reeglina kõrgemat palka, sest neil on kasvuvõime suurem, avatud turg annab suurema nõudluse, võimaluse müüa jõukamale tarbijale ning seeläbi maksta ka kõrgemat palka. «Nii me rikkaks saame, aga kahjuks mitte nii kiiresti, kui vahest tahaks,» ütles Viilmann.

Kui oluline eksport Eesti majandusele on? Kui suur on tema mõju?

Kui erinevate riikide praktikat võrrelda, siis igas riigis ei pea eksport ilmtingimata olema see, mis riigi majandust edasi viib. Paljudel on suurimaks mõjutajaks sisenõudlus. Aga väikeste ja avatud majanduste jaoks on just ekspordiaken võimalus, kuidas me rikkaks saame.

Näiteks kui võrrelda meie majanduse mahtu nüüd ja 20 aastat tagasi, siis majandus kasvas viis korda ja eksport kasvas 5,5 korda. Ka keskmine palk kasvas viis korda. Ehk me teenime raha, saame maksta tehtud töö eest ja investeerida ning nii saame jõukamaks. Mulle väga meeldib ütlus, et suur teekond koosneb väikestest sammudest. Nüüd tähendab iga kasvuprotsent muidugi viis korda suuremat sammu, kui kakskümmend aastat tagasi.

Ajaga on Eesti ekspordi olemus palju muutunud. Kaubad on teised, teenused on muutunud. Mulle meeldib ka tsitaat, et konkureerivad mitte riigid, vaid ettevõtted. Me saame luua ettevõtetele tingimusi, aga lõplik edu sõltub juba ettevõtjatest endist, nende riskivalmidusest, tarkusest, invsteerimisoskustest, võimekusest tabada ja arendada nišitoodet jne. Kui varem oli meil üks suur kaubanduspartner idast ja paljud lepingumahud ja hinnad olid nagu kivisse raiutud, siis praegu on maailm nii palju muutunud.

Oleme alates 2004. aastast kuulunud Euroopa Liitu ning selle mõju Eesti majandusele on olnud erakordselt suur. Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt on Eesti suutnud ühisturult võita paljudest teistest riikidest oluliselt enam. Kui keskmiselt jäi ühisturu mõju liikmesriigile 8-9 protsendi kanti sisemajanduse kogutoodangust, siis Eestile oli see 15 protsenti. Kui meie majanduse sisetoondang on praegu umbes 25 miljardit eurot, siis sellest kolm miljardit on meie võit osalemisest Euroopa Liidu ühisturul. Ühised reeglid ja tariifide puudumine osutusid meie ettevõtetele väga viljakaks pinnaks. Ei saa ka unustada, et Euroopa Liit on maailma üks rikkamaid piirkondi, mis oma turu suuruselt on maailmas USA järel teine.

Samas arenenud riikidega konkureerida on palju raskem. Sul pole ühtegi lepingut, mis on kivisse raiutud. Kõrval on konkurendid ning kasvamiseks ei piisa, kui oled parem kui enne, vaid pead olema parem, kui nemad või hoopis eripärane, teistsugune. Üha rohkem liigume sinna suunas, kus konkureeritakse mitte sellega, et suudad odavamalt müüa, vaid et oled millegi poolest eriline ja parim. Kvaliteedi näitajad lähevad üha rohkem hinda. Tootmisprotsessid seejuures sisaldavad aga oluliselt enam piiriülest tegevust. Ja see omakorda loob uusi võimalusi. Kui meil ei ole näiteks Eestis oma iPhone tehast, siis see ei tähenda, et me ei saaks osaleda selle loomise väärtusahelas läbi reklaami, äriteenuste, infoteenuste või millegi muuga.

Eesti ekspordi struktuur on aastatega väga muutunud. Kui 20 aastat tagasi oli meil kuuendik ekspordist tekstiil ja tekstiilitooted, siis praegu moodustab tekstiil kõigest kolm protsenti ekspordist ning Baltikaga seotud uudised vähendavad seda veelgi. Ülikonnad on ju hea kvaliteegida, aga turul on raske konkureerida, sest konkureeritakse madalate palkadega riikidega, samas kui meil on palgad kiiresti kasvanud. Samas pole meil ka piisavalt tugevaid või elitaarseid brände, nagu nt Versace, kus on väikesed partiid, kallid ja ekslusiivsed materjalid, palju käsitööd, aga hinda ei vaadata.

Ka puidu ja mööbli osatähtsus ekspordis on muutunud. Ta on küll tõusnud 24 protsentilt 28 protsendile, mis tähendab, et kui kogu kaubaeksport kasvas 5,5 korda, siis pudueksport kasvas rohkem. Kui vaadata detailidesse, siis varem eksportisime rohkem toorpuitu, aga praegu hoopis palkmaju. Need lähevad Skandinaaviasse, Saksamaale ja teistesse tugeva ostujõuga riikidesse. Me konkureerime seal vägevamate konkurentidega ja suudame olla edukad. See on väga positiivne lugu, kuid kahjuks ei ole see segment veel väga lai, et kompenseerida varasemate (nn odavamate) toodete äralangemist.

Teenuste ekspordi puhul on samuti struktuur muutumas. Kuigi telekommunikatsiooni-, info-, arvuti- ja muude äriteenuste  ekspordi osatähtsus ei ole veel suur – 8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis kuue viimase aastaga on nende eksport kasvanud üle 2,5 korda kiiremini, kui teiste teenuste eksport. Ehk see segment on väga kiiresti kasvav, meil on hea maine ja teatud konkurentsieelis nn digiriigina, mida saab ära kasutada ning ettevõtted üritavadki seda teha.  

Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann. Foto: Eero Vabamägi / Postimees/Scanpix

Kui me praegust eksporti vaatame, siis millised sektorid veavad meie eksporti peale puidusektori?

Kinldasti kütteõli, mida kakskümmend aastat tagasi ekspordi olulise komponendina ei olnud. Elektroonika ehk nn Ericssoni sektor, aga seal on teisigi ettevõtteid. Ka nemad kasvavad turu keskmisest kiiremini. Meie eksport on piisavalt mitmekesine.

Aastaid tagasi rääkisime just Ericssoni näitel, et kui nende eksport ära kukub, siis oleme kummuli. Kuidas see tasakaal erinevate ettevõtete ja sektorite vahel praegu on?

Mäletan ka neid hetki, kus Kreenholm pani uksed kinni ning seegi oli suure mõjuga. Paljud kaotasid töö ning lühiajaline mõju majandusele oli suur ja negatiivne. Huvitav on aga see, et nagu inimene ei istu kodus palgata, vaid otsib uut töökohta, nii ka ettevõtte otsib uusi väljakutseid ja võimalusi. Nii areneb majandus edasi. Ka läbi raskuste ja kriiside. Kui madalapalgaliste osas me ei ole enam konkurentsivõimelised, siis peame otsima võimalusi mujalt – sealt, kus üha enam väärtustatakse haridust, oskusi, nutikust, kvaliteeti. Kõrgema hinna ja suurema palga eest peame suutma pakkuma parima kaupa ja teenuse. Kui keegi meie ettevõtetest paneb uksed kinni, siis kahtlemata sellel hetkel on see kurb lugu, aga pikaajaliselt võib mõju majandusele olla positiivne.

Aga siis sellist sõltuvust ühest ettevõttes või sektorist, kas on või ei ole?

Arvan, et teistega võrreldes on sõltuvus väiksem. Meil ei ole nii suuri loodusvarasid. Kui oleks, siis oleksime ka sellest sektorist enam sõltuvuses. Meil on küll olemas teatud ajaloolised kompetentsid – näiteks puidusektoris või põlevkivitööstuses ja digiteenustes, aga ka teised ettevõtted on konkurentsivõimelised ja avatud.

Kas me pigem pakume allhanget või oleme ise ka hakandu bränditooteid tootma?

Kokkuvõttes teeme Eestis allhanget praegu rohkem kui lõpptoodangut. Aastatega on ka  allhankega Eestis loodud lisandväärtus kasvanud. Allhanget  ei pea pelgama.  Oma brände toodame samuti, kuid nende osakaal ekspordis ei ole veel suur. Üldisemalt, rikkamad ja innovaatilisemad riigid konkureerivad ideede tasandil. Neil on patendid ja oskusteave. Järgi jõudvad riigid üritavad neid patente ja oskusteavet ära kasutada ning veel pole võimelised neid ise looma sama suures ulatuses. See on põhjus, miks me ka poliitikutele räägime, et on vaja investeerida teadusesse senisest rohkem.

Milline on vahekord toodete ja teenuste ekspordis? Kas see on kuidagi muutunud?

Kaupu me ekspordime jätkuvalt rohkem kui teenuseid. Vahekord on umbes 60-40 protsenti. Kuid kaupu me päris palju ka impordime, aga teenuseid impordime vähem. Kokkuvõttes meil on väliskaubandusbilanss positiivne ning seda tänu teenuste müügile.

Mis on meie peamised turud?

75 protsenti Eesti kaupadest ja teenustest läheb Euroopa Liitu, mis omakorda on väga mitmekesine turg. Kui me läksime 2011. aastal eurole üle, siis sellel sammul oli tugev positiivne mõju meie ekspordile. Üldiselt hinnatakse, et ühisvaluuta mõju meie majandusele on selle aja jooksul olnud ligi 5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Pääsesime veelgi vahetumalt suurele turule, kus pole tariife, pole valuutavahendajaid ega valuutakõikumisi. Eesti ekspordi osakaal Euroopa Liidu turul on kasvanud. See tähendab, et väga tugeval turul, kus on tihe konkurents, oleme suutnud kasvada kiiremini, kui turg keskmiselt.

Neljandik Eesti ekspordist läheb Euroopa Liidust välja: Ameerika Ühendriikidesse, Aasiasse aga ka idaturule. Venemaaga me küll praegu palju ei kauple, aga teistesse idariikidesse ekspordime küll.

Mis turud on peamised Euroopa Liidu sees? Soome, Rootsi…?

Kahtlemata on Soome ajalooliselt meie kõige olulisem kaubanduspartner. Sinna ekspordime nii toiduaineid, puitu, teenuseid kui ka palju muud. Rootsi turg on aga natuke spetsiifilisem, sest sinna läheb Eestist peamiselt elektroonikatööstuse allhanget, nt Ericssoni tooteid, millelisandväärtus on aastatega suurenenud. Aga meie Läti ja Leedu partnerid on ka olulised.

Mida lähiaastateks prognoosite ekspordile?

Praegu on see hetk, kui kõikide suurte rahvusvaheliste organisatsioonide prognoosid räägivad kui ühest suust, et horisondil on pilved kogunemas. Need pilvekesed on erinevad. On USA-Hiina kaubanduskõnelused, on ka Brexit ja on raskused Saksamaa autotööstuses, Pariisi rahutused, probleemid võla ja eelarvega Itaalias. Kuna neid on nii palju, siis see meenutab olukorda, kus mitmed ilmateade portaalid ütlevad, et homme tuleb vihma. Ja mida me siis teeme? vihmavari tuleb kaasa võtta, olla kehvemaks ilmaks valmis. Esialgu me veel ei näe oma numbrites mingit laastavat mõju. Autotööstuse väärtusahelas me väga ei osale ja see meid otseselt ei puudutanud. Meil olid päris head kasvunäitajad, aga samas kui negatiivseid sõnumeid on nii palju, siis on raske uskuda, et me jääme täiesti puutumata. Ütleks, et kasv jääb, aga väga tõenäoliselt on ta madalam kui enne.