Veeteede ametil on Estonia vraki uurimiseks sobiv allveerobot olemas

Allveerobotiga tehakse erinevaid veealuseid otsimis- ja uurimistöid. Foto: Kaader videost

• Allveerobot töötab kuni 300 m sügavusel, Estonia vrakk lebab sügavusel 70-80 m
• Ka erafirmadel ning kaitseväel on uuringuteks sobivat veealuste tööde tehnikat
• Uudishimulike eemal hoidmiseks kehtib Estonia katastroofi toimumiskohas hauarahu

Kired Estonia ümber ei vaibu ja uut uurimist ning täiendavaid sukeldumisi nõutakse nii Prantsusmaa kui Eesti kohtutes. Vajalike veealuste uuringute tegemiseks sobiv tehnika on olemas ka Eesti ametiasutustel. 

Estonia hukust möödunud 25 aastaga on sukeldumisvarustus ja veealuste tööde tehnika oluliselt edasi arenenud. Toona oli 70-80 meetri sügavusel lebav vrakk tavasukeldujatele kättesaamatus sügavustes ning robotkaamerad algelised ja kehva pildikvaliteediga. 

Täna see enam nii pole. Turistivarustusega hobisukeldujale on ohutu piir 40 meetrit, kuid erivarustuse ja -väljaõppega tehnilisele sukeldujale on Estonia vrakk tavalisel töösügavusel. Samuti on arenenud allveetööde tehnika, kvaliteetse pildi vee all toimuvast saab lisaks kaameratele ka 3D-sonariga. 

Veeteede amet sai mai alguses kätte sonari ja mitme kaameraga varustatud tänapäevase allveeroboti. Veeteede ameti hüdrograafiaosakonna juht Peeter Väling ütles, et allveerobot suudab sukelduda kuni 300 meetri sügavusele ja on varustatud HD-kaamera, metalli paksuse mõõtja  ja «käega», mille külge saab kinnitada haaratsi, lõikuri või väikse setteproovi võtja. 

Estonia vraki juurde sukeldumist uuteks uuringuteks takistab kolme riigi kokkuleppel sõlmitud hauarahu, samuti pole selge, kes peaks võimalikke sukeldumisi finantseerima.