/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/05/08/12145495t1hfdd3.jpg)
Põllumeestele on põldudel taimi hävitavad ja seemneid söövad haned üha suurem probleem ja nad kutsuvad linnuhuvilisi põldudele linde vaatlema ja peletama.
Põllumehed kutsuvad põldudel olevaid haneparvi vaatama ja heidutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulge ja aidake linde põldudelt peletada, siis näete ise, kui keeruline ja erinevaid ressursse vajav see tegevus on,» ütles Lääne-Virumaal teravilja kasvatav Olav Kreen põllumajandus-kaubanduskoja teatel.
Koja esindaja märkis, et kevadel ja sügisel läbivad Eestit rändlinnud, kes on loomulik osa loodusest. See on olnud nii kümneid või sadu tuhandeid aastaid ja peab jätkuma ka edaspidi. Põllumeestele on aga üha suuremaks väljakutseks, kuidas tulla toime viimastel aastatel toimunud rändlindude arvukuse olulise kasvuga, mida on tunnistanud nii ornitoloogid kui põllumehed.
«Eestis peatuvate haneliste arvukus ja nende poolt tekitatud põllumajanduslikud kahjud on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud. Põllumehed on olukorra leevendamiseks teinud ettepaneku kevadise heidutusjahi lubamiseks, sest teiste heidutusvahendite mõju on piiratud või ammendunud. Riik on nõustunud tänavu kevadel kolmes maakonnas 36 põllul läbi viima vaid pilootprojekti, millega uuritakse haneliste heidutusjahi otstarbekust. Pilootprojekti esmane kogemus on põllumeestele näidanud, et heidutusjahil on mõju,» rääkis põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on aga heidutusjahi pilootprojekti tulemusel ajakirjanduses avaldatud mitu artiklit, milles väljendub mure, et põllumehed soovivad talvest ja pikast reisist kurnatud linde kevadel enne pesitsusperioodi halastamatult ja ohjeldamatult tappa. Seetõttu teeb põllumajanduskoda kõikidele teema vastu huvi tundvatele inimestele üleskutse tulla oma silmaga vaatama rändlindude tegevust põllul. Põllumeeste eesmärgiks pole rändlindude tapmine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja nende arvukuse kiire kasvu pidurdamiseks.
«Linnuhuvilised, palun tulge varavalges – veel enne, kui algab tegelik tööpäev täis põllutöid ja mitmesuguseid toimetamisi – koos põllumeestega vaatama põldudele kogunenud hanesid. Pärast tööpäeva lõppu kuni pimeda saabumiseni on huvilistel taas võimalus koos põllumeestega lindude vaatlusega jätkata,» teeb kõikidele haneliste teemast huvitatud inimestele üleskutse põllumajanduskoja nõukogu liige Olav Kreen, kes igapäevaselt teenib Lääne-Virumaal leiba teraviljakasvatajana. «Tulge ja aidake linde põldudelt peletada, siis näete ise, kui keeruline ja erinevaid ressursse vajav see tegevus on.»
Kreeni sõnul annab selline osaluseksperiment inimestele selgema arusaama probleemi olemusest ning võimaluse pidada argumenteeritud arutelu. Linnuvaatlusest huvitatud inimestel palume pöörduda põllumajanduskoja poole info@epkk.ee või telefon 600 9349, et kokku leppida põllumehe osalusel toimuva vaatluse aeg ja koht.
Esimesed hanelised jõuavad kevaditi Eestisse olenevalt ilmastikuoludest alates märtsi keskpaigast ja viibivad siin maikuu viimaste päevadeni. Linnuparv koosneb tavaliselt tuhandetest isenditest, kes hävitavad kiiresti põllul kasvavad taimed või söövad ära sinna külvatud oa-, herne või suviviljade seemned. Nii võib juba kevadel saagiaasta kas osaliselt või täielikult lugeda ebaõnnestunuks.