Hansson riigieelarvest: Tänakul on gaas ja pidur. Kui ta ainult gaasi vajutaks, siis see ei lõppeks hästi

Eesti Panga president Ardo Hansson. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Teisipäevasel riigikogu istungil rääkis keskpanga president Ardo Hansson, et praegu ei ole mõistlik valitsuse kulutuste suurendamisega majanduskasvu turgutada. Samuti lisas ta, et võõrtööjõu küsimuses pole ühest õiget vastust, sest mingeid oskusi oleks vaja sisse tuua, kuid ei tohiks minna äärmusesse ja öelda, et meil on vaja suurt sisserännet.

«Ott Tänakul on gaas ja pidur, kui ta alati vajutaks gaasile, siis see hästi ei lõppeks. Riigieelarve seadus on nii üles ehitatud, et headel aegadel tuleks varuda reserve ja halval ajal kulutada. Praegu on tegemist heade aegadega,» ütles Hansson. Ta lisas, et praegu pole mõistlik laenu võtta, kuigi intressimäärad on soodsad. «Kehvadel aegadel saab ehitada laenuraha eest rohkem kilomeetreid maanteid kui praegu,» ütles ta.

Lisaks esitati Hanssonile küsimusi koalitsiooni plaani kohta muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks. «Me oleme öelnud, et saatan on detailides. Pealiskaudselt süütud elemendid võivad olla suurte tagajärgedega. Kindlasti ei tohiks tormata,» ütles ta. Hansson tõi välja, et pensionisüsteemi muutmise puhul tuleb arvestada kahte dimensiooni. «Üks on pikaajaline dimensioon ehk mis saab aastal 2050? Me teame, et demograafilisi numbreid on lihtne arvutada ning rahvastik on vananev. Tasakaalustavaid mehhanisme on neli: sotsiaalmaksu suurendamine, sisserände suurendamine, pensioniea tõstmine või pensionite vähendamine. Lühemas perspektiivis oleme rääkinud mõjust riigieelarvele,» ütles ta.

«Teise samba puhul räägime me 4 miljardist eurost. Seda kõike välja ei võeta, aga mingi osa võetakse. Kui seda tehakse siis, kui majandus on tsükli tipus, siis seisame silmitsi vajadusega eluasemelaenu nõudeid karmistada. Jälle, väga palju sõltub detailidest. Kindlasti need summad on olulised,» ütles ta.

Samuti esitati Hanssonile küsimus koalitsioonikõnelustelt läbi käinud ideest vähendada võõrtööjõu sissevoolu. Ta vastas, et ühest hinnangut on raske anda. «Kui on mingid oskused, kus välistööjõud täiendab Eesti tööjõudu, siis see tähendaks rohkemate töökohtate loomist Eestis, kui muidu võimalik oleks. Kuid on ka kohti, kus välistööjõud konkureerib Eesti töötajatega ja siin võib tekkida riske. Mingeid oskusi on alati vaja, aga ma ei läheks ka äärmusesse, et öelda, et meil on vaja suurt sisserännet,» ütles ta.

Eesti Panga äsja avaldatud 2018. aasta aruandest selgub, et mullu väljastas keskpank pankadele 970 miljonit eurot sularaha ja 25,6 miljonit pangatähte.

Eesti Panga puhaskasum kasvas tunamulluselt 4,3 miljonilt eurolt mullu 13,9 miljoni euroni. Märtsi lõpus teatas keskpank, et eraldab kasumist veerandi ehk 3,5 miljonit eurot riigieelarvesse.

2018. aastal kasvas puhas intressitulu 28,3 miljoni euroni, tunamullu oli see 20 miljonit eurot. Peamine osa intressitulust tuli Eesti krediidiasutuste ülereservidelt ning rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt, selgub aruandest.

Suur osa 2018. aasta investeerimistulust tuli aktsiaportfelli realiseerimisest aasta algul. Riskivarade, sealhulgas aktsiate hinnad langesid möödunud aastal ebakindlas majanduskeskkonnas ligi 10 protsendi võrra, Euroopas isegi rohkem. Samal ajal tõusid võlakirjade intressimäärad tagasihoidlikult ning aasta kokkuvõttes oli võlakirjaportfellide tulemus positiivne.

2018. aastal soetati juurde välisvaluutas valitsusvõlakirju, mistõttu portfelli maht kasvas märgatavalt. Eesti Panga puhastulu suurendas eurosüsteemi rahatulu puhastulem summas 7,4 miljonit eurot ning tulu aktsiatelt ja osalustelt summas 6,9 miljonit eurot, sealhulgas Euroopa Keskpanga (EKP) kasumi jaotus summas 4 miljonit eurot.

Eesti Panga põhitegevuskulud kokku kahanesid aastaga 100 000 euro võrra 19,7 miljonile eurole 2018. aastal. Suuremad kulutused tehti töötasudele, sularaha tootmisele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale.

Eesti Panga kapital oli 2018. aasta 31. detsembri seisuga 463,7 miljonit eurot.

2017. aasta 31. detsembri seisuga ulatus valuuta-, intressi-, krediidi- ja kullahinnariski katteks ettenähtud eraldis 45 miljoni

euroni. Mullu kandis keskpank eraldisse 26,8 miljonit eurot. Selle tulemusel kasvas riskieraldis 71,8 miljoni euroni.