Saaremaa vabatahtlikud merepäästjad ei taha merispordi seltsiga kokku leppida

Jahisadama kapten Oskar Jõgi (vasakul) ning Saaremaa Merispordi Seltsi juhatuse liige Margus Männik Kuressaare sadamas Foto: MAANUS MASING, Saarte Hääl

• Saarlaste meresõiduorganisatsioonid veavad 474 eurose arve pärast vägikaigast
• Merepäästeselts keeldub Kuressaare sadamas elektri ja kaikoha eest tasumast
• Juba aasta jooksul pole vabatahtlike merepäästjate juht leidnud aega kohtumiseks

Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts (SVMS) kasutab ruume Kuressaare jahtklubis kunagi kohaliku omavalitsusega sõlmitud sümboolse tasuga lepingu alusel ja ei taha maksta elektri ega kaikoha eest. Sadamat haldava Saaremaa Merispordi Seltsiga (SMS) pole merepäästjad leidnud võimalust kohtuda, et kulude jagamist arutada ja kokkulepe sõlmida.

Saaremaa purjetajaid ühendav SMS ja Saaremaa vabatahtlike merepäästjate selts jagavad Kuressaare jahisadama maja, kuid erinevatel alustel. Sadam ja jahtklubi kuulusid varem Kuressaare linnale, kes sadamas ka operaatorina tegutses, pärast haldusreformi aga läksid nii kinnisvara kui sadam üle ühtsele Saaremaa vallale. Vald andis kogu Kuressaare jahisadama ja klubihoone kasutamisõiguse alates eelmisest hooajast Saaremaa Merispordi Seltsile, merepäästjad kasutasid ruume sooduskokkuleppel linnavalitsusega juba varasemast ajast.

Jahtklubi üleandmisel SMS-le jäi päästjate ja linnavalitsuse sooduskokkulepe kehtima ning selle ruumi eest SMS merepäästeseltsilt tasu ei küsi. Küll aga peaks merepäästeselts tasuma tarbitud elektri eest, samuti kaikoha ja sadamaruumi eest, mida nende alused kasutavad, leiab SMS juhatuse liige Margus Männik. 

Jutt käib arvetest kogusummas 474 eurot ja 34 senti, millest umbes pool on kaimaks ja paadihoiutasu ning teine pool elektriarve. 

SMS püüdlused naabritega elektri ja kaikoha kasutamist arutada ning sellekohane kokkulepe sõlmida on jäänud tulemuseta. Merepäästeseltsi juhid pole kümnetele kutsetele ja e-mailidele vastanud ega kohtumisele tulnud. SVMS juhatuse esimees Maidu Lempu ütles ajalehele Saarte Hääl, et on uskumatu, et üks merega seotud organisatsioon püüab teise merega seotud organisatsiooni pealt raha teenida. 

Margus Männiku kinnitusel on aga asi pigem vastupidi ning praegu makstakse päästjate tarbitav elekter kinni Saaremaa noorpurjetajate ehk purjetamiskooli arvelt. Jutt käib arvetest kogusummas 474 eurot ja 34 senti, millest umbes pool on kaimaks ja aluse hoiustamise tasu ning teine pool elektriarve. 

«Igasugused kokkulepped on võimalikud. Mõnikord antakse päästepaadile kaikoht tasuta, mõnikord makstakse koguni peale, et päästjad sadamas kohal oleksid, kuid selleks tuleb kokku saada ja asjad läbi rääkida. Merepäästeseltsi esimees pole selleks aasta jooksul aega leidnud,» on Männik nõutu.  

Vabatahtliku merepäästesüsteemi taaskäivitaja Eestis, Toila merepäästeühingu liige Mehis Luus ütles, et Maidu Lempu väide Saarte Hääles, et kuskil ei küsita vabatahtlike merepäästjate käest sadamatasusid, pole päris täpne. Luus täpsustas, et vabatahtlikele merepäästeseltsidele võidakse anda sadamakoht soodushinnaga või tasuta sponsorlusena, kui nii on kokku lepitud. «Oma kommunaalteenuste eest, nagu elekter, vesi ja jäätmekäitlus, peavad seltsid siiski ise tasuma. Muidugi küsitakse ka nendeks kuludeks raha toetajatelt, kuid merepäästeselts ei saa eeldada, et neile peab kõik tasuta olema,» selgitas Luus.

Saaremaa Merispordi Selts pöördus murega ka Saaremaa vallavalitsuse poole ning abivallavanem on lubanud korraldada nõupidamise, kus mõlemad Kuressaare Jahtklubis tegutsevad meresõidu, mereohutuse ning mereharidusega tegelevad organisatsioonid elektriarve ja kaikoha küsimust saaksid arutada. 

Saaremaa Merispordi Selts on mittetulundusühing, mis organiseerib Saaremaal purjetamistegevust, viib läbi võistlusi ja korraldab purjetamiskooli tööd. Mittetulundusühinguna SMS liikmed seltsi tegevusest isiklikku kasu ei saa, noorte purjetamisõppe korraldamiseks panustavad omaosalusega nii lapsevanemad kui sponsorid. Noortepurjetamisse suunatakse ka kõik majandustegevusest saadavad tulud. Kuressaare jahtklubi haldamiseks moodustas SMS osaühingu Kuressaare Jahisadam, jahisadama hoones tegutseb ka populaarne restoran Hafen. Saaremaa Merispordiseltsi liikmed hoiavad oma aluseid ka teistes Saaremaa sadamates, eelkõige Roomassaares.

Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts on mittetulundusühing, mille liikmete eesmärgiks on parandada mereohutust ning pakkuda Politsei- ja

KIIRE PAAT: Abruka merepäästjad Rein Lember, Riho Leppik ja Indrek Aavik 2017. aastal uue merepäästepaadiga. Foto: MAANUS MASING Foto: Saarte Hääl

Piirivalveametile merel abi otsingu- ja päästetööde läbi viimisel. Seltsi liikmed on läbinud ametliku vabatahtliku merepäästja koolituse ning sooritanud eksami. Merevalvekeskuse JRCC ülesandel läbi viidud päästeoperatsioonidel osalemise eest saab vabatahtlik merepäästeselts ettenähtud kompensatsiooni, vabatahtlikud merepäästjad palka ei saa. Varustuse soetamiseks ja igapäevaste kulude katmiseks küsitakse toetust nii liikmetelt, sponsoritelt kui mitmesugustest fondidest ja programmidest. Enamus tänapäevaseid otsingu- ja merepäästepaate on soetatud mitmesuguste toetusprogrammide kaasfinantseeringuga.