Kohus ei andnud Sig Sauerile õigust kaitseväe relvahankes

Ameerika Ühendriikides toimunud kukkumistestil purunes eestlaste juuresolekul LMT automaadi kaba, ent protokolli seda ei kantud. Foto: Erakogu

Tallinna halduskohus ei rahuldanud relvatootja Sig Saueri kaebust kaitseväe automaattulirelvade hankes, millega kuulutati võitjaks Ameerika firma Lewis Machine & Tool Company, kuid keelas hankelepingu sõlmimise kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

Menetlusosalised võivad otsuse vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus hiljemalt 13. mail.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) soovis raamlepinguga hankida Eesti kaitseväele uusi automaattulirelvi, mille jaoks avaldati ülemöödunud aasta juulis hanketeade 5,56-millimeetriste ja 7,62-millimeetriste automaattulirelvade hankimiseks. Hankele vastavaks tunnistati kolm pakkujat, Heckler & Koch, Sig Sauer ning edukaks osutunud ja hanke võitnud Lewis Machine & Tool Company (LMT).

Sig Sauer vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis LMT pakkumise hankes vastavaks ja edukaks tunnistamises.

Kaebaja soovis kohtumenetluses vaidlustada juba jõustunud, vaidlustuskomisjoni 17. jaanuari otsust. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et jõustunud otsust enam vaidlustada ei saa ja selle sisu on menetlusosalistele siduv.

Sig Sauer taotles halduskohtus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist, millega tunnistati LMT verifitseerimine edukalt lõppenuks ning nende pakkumus edukaks. Sig Saueri hinnangul ei ole kaitseinvesteeringute keskuse otsused õiguspärased, kuna verifitseerimine toimus vastuolus hankedokumentide tingimustega.

Vaidlus oli selles, kas relva kaba ja punatäppsihikut pidi hankedokumentide tingimuste kohaselt kukutamistesti (mis oli üks osa suuremast «rough handling» testist) raames testima ja kas nendele testi käigus tekkinud kahjustusi tuli käsitleda relva strukturaalsete ja funktsionaalsete kahjustustena.

Kohus leidis, et hankedokumendid nägid ette, et relva kaba suhtes tuli verifitseerimise raames läbi viia üksnes ülevaatus, mis hõlmas pelka vaatlust ning mõningaid lihtsamaid kaba füüsilist vastupidavust mittekontrollivaid toiminguid, näiteks erinevad mõõtmised, kaba reguleerimine ja proovilaskmine. Punatäppsihiku osas aga ei näinud hankedokumendid üldse ette verifitseerimist ehk selle suhtes ei pidanud läbi viima kukutamistesti.

Kohus leidis, et kui vastav relva osa pidi osalema ka mõnes testis, siis oli hankija selle hankedokumendis ka konkreetselt välja toonud. Antud juhul ei tulenenud aga hankedokumendist nõuet, et kaba ja punatäppsihik oleksid pidanud osalema kukutamistestis ja jääma seejuures terveks. Seetõttu ei omanud õiguslikku tähendust asjaolu, et relva kaba ja punatäppsihik kukutamistestil said kahjustusi.

Kokkuvõtvalt oli kohtu hinnangul õige Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse otsustus, et hoolimata relva kabal ja punatäppsihikul esinenud kahjustustest testi käigus tuli LMT pakkumus vastavaks tunnistada. Seetõttu oli õige ka vaidlustuskomisjoni seisukoht, et relva kaba ja punatäppsihiku võimalikku kahjustamist kukutamistesti raames ei olnud vajalik hinnata.

Sig Sauer soovis kaebuses ka esialgse õiguskaitse rakendamist, millega peatataks kohtumenetluse ajaks võitjaga lepingute sõlmimine. Tallinna halduskohus keelas esialgse õiguskaitse korras Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel hankelepingu sõlmimise LMTga kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

«Olukorras, kus kaitseväe poolt kasutatud tehnika vananeb, mõjutab see otseselt riigi kaitsevõimet. Samas ei ole kohtul põhjust arvata, et praegusel hetkel kaitseväe kasutuses olevad automaatrelvad oleksid niivõrd vananenud, et riigi kaitsevõime seisukohast tulenevalt oleks hädavajalik nende välja vahetamine juba enne vaidluse lõppemist käesolevas asjas,» selgitas halduskohus, leides, et kui relvade vajadus oleks olnud kriitilise tähtsusega, siis oleks hange kuulutatud välja oluliselt varem kui seda tehti.

Lewis Machine & Tool Company kasuks mõisteti Sig Sauerilt välja menetluskulud 4761 eurot.

Sig Sauer vaidlustas hanke kahel korral

Kaitseinvesteeringute keskus tunnistas LMT kaitseväe automaatide hanke edukaks pakkujaks möödunud aasta 30. novembril. Hanketingimustele kohaselt hindas komisjon relvade töökindlust ja vastupidavust ning hanke majanduslikku soodsust ehk maksumust kogu relvade elutsükli vältel. Edukaks tunnistamisele eelnesid katsed relvade verifitseerimiseks tootjatehases ja rahvusvaheliselt sertifitseeritud laborites, kus testiti relvade vastupidavust keskkonnatingimustele ning kontrolliti nende täpsust, koormustaluvust ja ohutust.

Sig Sauer vaidlustas otsuse riigihangete vaidlustuskomisjonis kahel korral ning esitas taotluse rahandusministeeriumi järelevalve alustamiseks. Esimesel korral leidis vaidlustuskomisjon relvade verifitseerimise dokumenteerimises puudusi. Nende likvideerimise järel leidis vaidlustuskomisjon, et vaidlustuse rahuldamiseks pole alust ning LMT pakkumuse edukaks tunnistamine on õiguspärane.

Automaattulirelvade hange korraldati 2017. aasta juunis väljakuulutamisega läbirääkimistega riigihankena, kus oli võimalik osaleda kõigil soovijatel. Hanketingimused olid ühetaolised kõikidele osalejatele, muuhulgas oli osalejatel võimalus pidada läbirääkimisi.

Hanke tehnilised tingimused pandi kokku kaitseväe juhtimisel, hankekomisjoni kuulusid lisaks kaitseinvesteeringute keskusele kaitseväe, kaitseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning justiitsministeeriumi esindajad. Hankel osales algselt 14 pakkujat, kellest kvalifitseerus üheksa ettevõtet, oma pakkumuse esitas neli ning minimaalsetele nõuetele vastavaks tunnistati kolm firmat – LMT, Sig Sauer ning Heckler & Koch.

Kavandatava hankelepingu kohaselt ostab kaitseinvesteeringute keskus aastatel 2019 – 2021 ligikaudu 16000 automaattulirelva koos lisavarustusega. Lisaks sellele peab sõlmitav raamleping võimaldama vajadusel täiendavate relvade ostmist aastani 2026. Raamlepingu maht on kokku 75 miljonit eurot.

Uued automaattulirelvad lähevad esmalt 1. ja 2. jalaväebrigaadi ja seejärel kogu kaitseväe operatiivstruktuuri käsutusse, kus neid hakkavad kasutama nii kutselised kaitseväelased, ajateenijad kui ka kaitseliitlased.

LMT on USA 1980. aastal asutatud ettevõte, mis valmistab ja tarnib käsitulirelvi eeskätt USA militaar- ja jõustruktuuridele. LMT toodetud relvastust kasutavad muu hulgas Ühendkuningriigi eriüksus SAS ning Uus-Meremaa armee.