/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/02/15/11790881t1h2912.png)
Keskkonnaamet sai valmis Eesti Energia Uus-Kiviõli kaevandamisloa eelnõu, millele saab ettepanekuid või vastuväiteid esitada 4. juunini. Lüganuse ja Alutaguse valdade territooriumile plaanitav allmaakaevandus oleks Eesti suuruselt teine.
Eesti Energia uue põlevkivikaevanduse eelnõu saadeti kooskõlastusele (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti teatel seab eelnõu Eesti Energia kontserni kuuluvale firmale Enefit Kaevandused, mis luba taotleb, 20 täiendavat nõuet võimalike keskkonnahäiringute ennetamiseks.
Enefit Kaevandused taotleb kaevandamisluba 30 aastaks maksimaalse kasutusmääraga 6 miljonit tonni põlevkivi aastas.
Uue põlevkivikaevanduse avamine on vajalik Eesti Energia plaanide jaoks ehitada uus õlitehas. Eesti Energia valmistab praegu ette uue õlitehase rajamist ning tahab asjakohase investeerimisotsuse ettepaneku esitada valitsusele aasta lõpuks.
«Selleks et tagada vajalik põlevkivivaru, on meil vaja jätku praegu veel tegutsevatele Narva karjäärile ja Estonia kaevandusele,» ütles Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov veebruaris Postimehele. Uus-Kiviõlis lasub rohkem kui 200 miljonit tonni põlevkivi ning aastane kaevandamismaht moodustaks poole kogu Eesti Energia aastasest kaevandamise mahust.
Ida-Virumaale Alutaguse ja Lüganuse valda plaanitavale kaevandusele on oma nõusoleku andnud maavarade komisjon, Alutaguse ja Lüganuse vallavalitsused, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning kultuuriministeerium.
12. novembril 2018 toimunud avalikul rahvakoosolekul arutati kaevandamisloa andmist kohalike elanikega, kes said kohtumisel suhelda kaevandaja, kohaliku omavalitsuse, keskkonnaameti ja teiste asjaosalistega. Nüüd tutvustab keskkonnaamet kaevandamisloa eelnõud laiemale avalikkusele, teatas amet.
«Mõistame inimeste hirme ja muresid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse võimalike keskkonnamõjudega. Ka meie jaoks on väga oluline hoida ja kaitsta sealset keskkonda. Seepärast korraldasimegi mitmeid uuringuid, samuti keskkonnamõju hindamise, et omada parimaid teadmisi, kuidas tagada hea keskkonnaseisund,» ütles keskkonnaameti maapõubüroo juhataja Martin Nurme.
Tingimused on määratud uuringute tulemuste, kohalike omavalitsuste ja ka kohaliku kogukonna ettepanekute põhjal. Loa omanik peab andma kohalikule omavalitsusele regulaarselt ülevaadet, kuidas kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on ennetatud ja/või leevendatud.
Näiteks väljendasid kohalikud elanikud muret seoses veerežiimi muutustega, kartes kaevude kuivaks jäämist. Puhta joogivee tagamiseks rajab kaevandaja juba enne põhjavee alandamist alternatiivse veevarustuse.
Lisaks jälgitakse pidevalt kaevandaja kulul mõjupiirkonna põhja- ja pinnavee seisundit, et hinnata ja ennetada kaevandamise mõjusid keskkonnale. Veeseisundi muutuste tuvastamisel tuleb kaevandajal koheselt rakendada meetmeid kaevandamiseelse seisundi tagamiseks.
Lisaks määras keskkonnaamet täpse lõhketööde teostamise korra ja ajakava – ümbruskonna elanikele rahu tagamiseks on lõhketööd keelatud puhkepäeviti ning argipäeviti 22-st 8-ni. Lõhketöid tuleb teostada minimaalsete võimalike laengutega.
Elanike kinnisvara kaitsmiseks dokumenteeritakse enne lõhketöödega alustamist kaevanduspiirkonna lähedal asuvate hoonete seisund, et vajadusel saaks tuvastada kaevandamisega kaasnevaid kahjusid ning neid kompenseerida majaomanikele.
«Kaevandajale on seatud ka suhteliselt ambitsioonikas kohustus võtta 40 protsenti põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet taaskasutusse. Samuti on kaevandajal vajadusel kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju ning seda sõltumata oma süüst,» rääkis Nurme.
Riigikohus tühistas eelmise kaevandusloa
Riigikohus tühistas kaks aastat tagasi Eesti Energia kontserni kuuluva Enefit Kaevandused AS kaevandamisloa Uus-Kiviõli kaevanduses, loa üle kestis kohtuvaidlus 2014. aasta märtsist.
Riigikohtu halduskolleegium märkis 2017. aasta veebruaris tehtud lahendis, et loa andmise ajal 2011. aastal kehtinud maapõueseadus ei võimaldanud uut kaevandamisluba anda mahus, millega ületati loaomaniku kaevandada lubatud aastamäära. See oli vastuolus nii maapõueseaduse kui põlevkivi arengukava eesmärkidega.
Kolleegium märkis otsuses, et juhul kui keskkonnaministeerium asub Enefiti taotlust uuesti lahendama, tuleb tal silmas pidada ka Euroopa Liidu konkurentsiõigust. Maapõueseadus ei luba kolleegiumi tõlgenduse kohaselt küll anda uusi lube, mis ületavad kaevandada lubatud aastamäära, kuid võimaldas sisuliselt kinnistada nende määrade jaotuse määramata ajaks.