Eesti robotitootja: töötaja on igal ajal kuningas

Kuldar Väärsi ja tema mehitamata maismaasõiduk. Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Mehitamata maismaasõidukite tootja Milrem Roboticsi juhi ja omaniku Kuldar Väärsi sõnul pole töötaja kuningas mitte ainult praegu, kui palgad tõusevad ja töökäsi napib, vaid igal ajal.

«Ma julgeks arvata, et töötaja on ikka igal ajal kuningas. Selleks, et ettevõttel läheks hästi, peavad tema töötajad olema motiveeritud. Selleks, et olla motiveeritud, peab töö olema sobiv, samuti tähendusrikas ja väljakutseid pakkuv,» rääkis Väärsi Kuku raadio saates «Majandusruum», mida vedasid Postimehe ajakirjanikud Lennart Ruuda ja Harry Tuul.

Milrem on viimase poole aasta jooksul värvanud juurde 50-60 inimest. Kokku töötab robootikafirmas juba ligi 110 inimest. «Meil on täna tööl väga tublid, valdavalt nooremapoolsed Eesti insenerid,» kiitis Väärsi, lisades, et kui töö tundub inimese jaoks põnev ja tulevikku suunatud, siis ei peagi töötajaid ilmtingimata kõrgema palga eest teistest firmadest üle ostma, vaid nad tulevad ise. «Sihiteadlikult me inimese üle ostnud ei olegi.»

Samas on Milremis ka inimesi, nö patsifiste, kes on öelnud, et nemad ei taha sõja- ja kaitsetööstusega tegemist teha. Sellised inimesed suunatakse Väärsi sõnul ettevõtte tsiviilüksusesse. Milrem teeb lisaks lahinguväljal kasutatavatele mehitamata sõjamasinatele ka roboteid, mida kasutatakse näiteks kaevandustes, metsanduses ja tuletõrjes. Kusjuures tsiviiläri mahud ongi globaalselt suuremad.

Väärsi on varem töötanud juhikohtadel näiteks bussifirmas Sebe. Milremi ainuomanikuks on ta tõusiski ta alles hiljuti. Kui erinev on omaniku roll palgatöötaja omast? «Juhtimise mõttes ei muutu midagi. Kui tippjuht tahab firmat juhtida, peabki ta seda tegema nagu omanik,» rääkis Väärsi. Samas möönis ta, et kui palgatöötajana vastutad sa iseenda ja oma perekonna eest, siis omanikuna vastutad sa oma töötajate ja nende perekondade eest.

Kui sel aastal toodab ja müüb Milrem umbes 25 mehitamata maismaasõidukit, siis aastaks 2022 on ambitsioon müüa juba kuni 500 robotit. «See kõik on tehtav Eestis. Kõik meie eridisaini komponendid tulevad Eesti allhankijate käest. Teades nende võimekusi, siis ma ei näe probleemi, et nad ei suudaks sammu pidada,» rääkis Väärsi.

Mida ootab ettevõtja uuelt valitsuselt? «See ootus pole mitte niivõrd sellele konkreetsele valitsusele, vaid üleüldine soovitus. Me peame leidma need mehhanismid, kuidas väiksed ettevõtted saavad kasvada suurteks ja kuidas nad võiksid samal ajal jääda Eesti kapitalile, vähemalt enamusosaluses, suutes konkureerida rahvusvahelistel turgudel,» sõnas Väärsi.

«Me oleme praegu sellises lõksus, et meil on väike edukas ettevõte, aga ta ei suuda saada lepinguid, kuna keegi ei taha väiksele ettevõttele neid usalda. Kui ei saa lepinguid, siis ei saa ka kasvada,» selgitas Väärsi saba kinni nokk lahti olukorda.