Kohtutäiturid ei taha riiginõuete täitmist maksuametile anda

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler Kristi Hunt. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES /

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul suurendab riiginõuete sundtäitmise andmine maksu- ja tolliameti pädevusse ebavõrdsust ühiskonnas, samuti suurenevad riigi kulud võlgnikega tegelemiseks 5,5 miljoni euroni aastas.

Justiitsministeerium esitas suvel valitsusele omapoolsed ettepanekud minna üle duaalse täitesüsteemi mudelile, kus riiginõuete sundtäitmine oleks antud maksu- ja tolliameti pädevusse, sest neil on olemas kompetents erinevate nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, sularaha kogumise võrgustik ja muud makselahendused ning automaatsed protsessid.

Ühtlasi on ühtse süsteemi käivitamine kiirem ja kulud väiksemad, sest saab kasutada olemasolevat süsteemi. See tähendab, et kohtutäituritele saadetaks sundtäitmiseks kõik eranõuded, sealhulgas elatise ja muid sotsiaalseid nõudeid, ning nad korraldaksid vara müüki. Seega ei pea kõrgelt kvalifitseeritud kohtutäiturid enam tegelema sellises mahus näiteks igapäevaste arveldusarvete arestidega.

Justiitsministeeriumi hinnangul on praegune täitesüsteem inimestele liiga kallis ning kohtutäiturite suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suuda kohtutäiturid nõudeid piisavalt hästi täita. Reformiga võib kohtutäiturite arv praeguselt 44 täiturilt väheneda kaheksale.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul suurenevad riigi kulud võlgnikega tegelemiseks praeguse süsteemi lõhkumisel 5,5 miljoni euroni aastas.

«Lisaks suurendab kontseptsiooni jõustumine ebavõrdsust ühiskonnas, kuna riigi kõik maksumaksjad osalevad riiginõuete võlgnike (keda on umbes 10 protsenti Eesti elanikkonnast) täitemenetluse kulude tasumisel,» selgitas koja kantsler Kristi Hunt.

Hundi sõnul on olemasoleva vabatahtliku kohtutäiturite süsteemi lõhkumine lõpuni läbi analüüsimata nii rahalisest vaatest kui ka inimese – nii võlgniku kui ka sissenõudja vaatest.

«Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on 18 aasta jooksul ennast riigi jaoks igati õigustanud – kasvanud on nõuete täitmise efektiivsus ja täitemenetluse esimese 4 kuuga täidetakse pea 50 protsenti nõuetest,» selgitas Hunt. «Täiturid tagastavad sissenõudjatele aastas 200 miljonit eurot ehk 1,8 protsenti riigieelarvest,» lisas ta.

Samas on koja teatel võlgnikke, kes peavad õigeks hoida oma sissetulekud väikestena, et mitte maksta tagasi võetud laene, järelmakse ega täita muid võetud kohustusi. Sisuliselt on tegemist inimestega, kes elavad kaaselanike ja Eesti ühiskonna arvelt ning kes nõuavad vaid enda õigusi, märkamata oma kohustusi. Selliste võlgnikega tegelemine ongi kohtutäituri töös kõige keerulisem ning paratamatult mõjutab see kohtutäiturite töö tulemuslikkust.

Koja hinnangul hakkaks maksu- ja tolliameti pädevuses riiginõuete sundtäitmine toimuma vaid arvutitesse laetud algoritmide alusel.

«Oluline on mõista, et iga täitemenetluse taga on alati konkreetne inimene koos kõikide erisustega enda majandustegevuses ja pereelus ning seetõttu on iga menetluses olev täiteasi individuaalne ja unikaalne, mida ei ole võimalik täies ulatuses algoritmi sisse kirjutada. See, mida on võimalik automatiseerida, on olemasolevate seaduste piires juba tehniliselt lahendatud,» selgitas Hunt.

Võlgnike käest täiendavalt saadavateks tuludeks planeerib riik 200 000–600 000 eurot.