Eesti tarbijakindlustundel on veel kukkumisruumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tarbijakindlustunne on alates suvest pidevalt vähenenud, kuid püsib Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi kinnitusel veel ajaloolisel keskmisel tasemel.
Viimastel kuudel on peamiselt alanenud tarbijate ootus majanduse üldisele väljavaatele järgmisel 12 kuul. Samuti julgetakse vähem sooritada suuri oste.
Eurovõlakriisiga kaasnevad potentsiaalsed riskid, näiteks kriisi võimaliku leviku oht suurematesse riikidesse, ei kajastu praegu veel Eesti tarbijate hinnangutes. Skandinaaviamaades tuntakse selle pärast näiteks märksa rohkem muret ning sealne tarbijakindlustunne on kukkunud enam kui Eestis.
Eestis on tarbijakindlustunde kiiret kahanemist aidanud tagasi hoida tugev majanduskasv ja oodatust parem olukord tööturul. Nimelt langes III kvartalis töötuse määr koguni 2,4 protsendipunkti võrra, 10,9 protsendile. Selle taga oli küll ehitussektori tavapärasest suurem panus, mis on osaliselt sesoonne, kuid ka ekspordist sõltuv töötlev tööstus on jätkuvalt inimestele tööd andnud.
«Majanduse väljavaate nõrgenemisest hoolimata me siiski loodame tööhõive kasvu jätkumist, kuid seda varasemalt oodatust aeglasemas tempos,» nentis Palm.
Lisaks toetavad tarbimist taastunud palgakasv ja eraisikute kasvavad säästud, oktoobris küündis
hoiuste aastakasv 14 protsendini.
Palgakasv on Eestis erinevalt Skandinaavia partneritest pikemat aega hinnakasvule alla jäänud. III kvartalis tõusis aga esimest korda pärast 11 kvartalit kestnud langust ka reaalpalk võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.
Palmi sõnul on arvestades väliskeskkonnas toimuvat praegu mõistlik suurem ettevaatus. Tarbijate ostujõud piirab kõrge tööpuuduse tase ning Euroopa keskmisest kiirem hinnakasv.