/nginx/o/2019/05/02/12129607t1h15e2.jpg)
Kui maja katus vajab vahetamist, siis peagi saabuv suvi on selleks parim aeg. Kuna ehituskauplustes pakutakse väga erineva väljanägemise, omaduste, vastupidavuse ja hinnaga katusematerjale, annab kivikatuste müüja BMI Monieri müügijuht Erkki Tepper, kuidas valikuvõimalusi piirata ja otsustamist palju lihtsamaks teha.
Katusekalle: kõige laiemas laastus jagunevad materjalid viil- ja lamekatuse lahendusteks. Kui majal on viilkatus kaldega vähemalt 14 kraadi, võib mõelda nii plekile, bituumensindlile, eterniidile kui ka kivikatusele. Need lahendused aga ei sobi lamekatusele, kus on parim valik erinevad rullmaterjalid – PVC, TPO, bituumen jne.
Katuse vastupidavus: järgmisena tuleks mõelda, kui pikka aega peab uus katus vastu pidama. Parimad näited on siin käsitsi kahekordselt valtsitud plekk ning kivi, mille eeldatav eluiga on 100 aastat ja kauemgi. Vastupidavust ajale on lihtne kontrollida, jälgides, millist tüüpi vanemad katused on elamutel siiani kasutuses. Eterniidi puhul tuleb siiski arvestada, et vanad eterniitplaadid sisaldasid põhikomponendiga ohtlikku, ent vastupidavat asbesti, mida tänapäevases eterniidis enam pole. Seepärast on selle materjali eeldatav eluiga ka langenud umbes 60 aastani.
Maja välisilme: katus on n-ö. viies fassaad, mis mõjutab oluliselt kogu hoone väljanägemist. Näiteks palkmajale sobivad klassikalised kimm-, laast- ja rookatused. Nende kõigi paigaldus on üsna kulukas, rookatuse eluiga lühike ning laastu- ja kimmkatus vajab pidevalt õlitamist lekkekindluse tagamiseks. Kivikatus on palkmaja puhul kõige levinum katusetüüp, kuna tagab hoone ühtlase vajumise ning vähendab tublisti kogu maja tuleohtu. Kaasaegse arhitektuuriga majale sobitub hästi moodne sile katusekivi või -plekk. Kui uut katust vajab puukuur, garaaž või mõni muu kerghoone, võib mõistlik valik olla bituumensindel.
Ilmastikukindlus: mida suurem on katusematerjali kaal ja väiksemad ühe detaili mõõdud, seda vastupidavam on katus suurtele tormidele. Näiteks plekk-katusest lendab tormikahjustuste korral minema vähemalt terve paan või koguni suur osa katusest, kivikatusel piirduvad kahjud maksimaalselt mõne kivi paigaltnihutamisega. Teise aspektina tasuks mõelda, kas soovitakse vaikset katust või vihmast, rahest ja tuulest katusealustesse tubadesse tekkiv müra ei häiri. Kui juba soovitud materjal on valitud ja katusele pandud, on müra tõkestamine keeruline. Näiteks katusekivid on täielikult müravabad, õhem plekk võib aga tublisti häält teha.
Kandekonstruktsiooni seisukord: katuse uuendamisel tuleks enne materjalivalikut kontrollida ka katusekonstruktsioonide seisukorda, avades vajadusel prooviks tüki katust näiteks korstna lähedalt või katuseneelust. Need on kõige tõenäolisemad lekkekohad, kus on seetõttu ka puidukahjustuste oht kõige suurem. Kui konstruktsioonid või soojustus vajavad uuendamist, siis tuleb see töö ette võtta sõltumata valitud materjalist. Seepärast ongi katuse renoveerimisel mõistlik paigutada vähemalt 15% eelarvest ettenägematute kulude reservfondi, sest sageli selgub lõplik tõde alles vana katuse eemaldamisel.
Puitosade ümberehitamise vajadus: ideaalis võiks uue katuse paigaldusel pääseda katuse puitkonstruktsioonide ümbertegemisest. Vanemal majal tuleb enamasti siiski katuseroovid eemaldada ning uus hingav aluskate paigaldada, sest vanasti lihtsalt seda materjali ei kasutatud. Aluskate kaitseb soojustust ja katusekonstruktsioone toas tekkiva niiskuse eest ning tagab, et katuse ehitamise või katusekatte vigastamise korral ei satuks vesi tuppa. Hingava aluskatte korral jääb ära ka soojuskadu vähendava tuuletõkke paigaldus, sest aluskate toimib juba iseenesest ka tuuletõkkena. Aluskatte paigalduse järel pannakse katusele vastavalt valitud kattematerjalile sobivas mõõdus ja õige sammuga roovid. Kivikatuse roovituseks kasutatakse prusse mõõtudega 50x50mm ja plekk-katusel 100x25mm, kuid puidukulu on täpselt sama. Seevastu bituumensindel vajab aga aluspinnaks täislaudist või niiskuskindlat OSB-plaati, mis tähendab märkimisväärselt suuremat materjalivajadust.
Paigalduse lihtsus: kui on soov ise uus katus paigaldada, tuleks arvestada, kas valitud materjalist ka jõud üle käib. Näiteks rookatus, murukatus või kiltkivikatus on ägedad, kuid nende ainulaadsete materjalide paigaldus tuleks jätta kogenud meistrile. Bituumensindli ja katusekivide paigaldus on hobiehitajale kindlasti jõukohane, kuna selleks pole vaja mingeid erioskusi ega -tööriistu. Tänapäeval saab enamikke katusekivisid paigaldada ilma ühegi naela või kruvita, kasutades selleks tööriistavabu kinnitusklambreid. Nii pole ohtu haamriga lüües või kruvi liiga kõvasti kinni keerates kivi vigastada. Arvestada tuleb ka seda, et suuremate materjalide nagu plekipaanide ja eterniitplaatide katusele panekut segab tuul tublisti, kuna need kipuvad purjena tuult alla võtma.
Materjalikadu: kulude planeerimisel tuleb arvestada, et mida rohkem on katusest väljaulatuvaid osi nagu vintskapid ja teised kaldpinnad, seda suurem on ka materjalikadu. Selle vähendamiseks tasub eelistada mõõtudelt väiksemate detailidega katusematerjale. Katusepleki materjalikadu võib olla katuse pinnast isegi 30%, kuid katusekivil jääb see 5% piiridesse.
Kohapealne esindus ja müügijärgne tugi: valikul tegemisel tuleb arvestada ka seda, kas tootjal on pakkuda katusematerjaliga kokkusobivaid turvatooteid (käigusillad, katuseastmed, lumetõkked, turvakonksud, katuseluugid) ning kas Eestis kohapeal on garantiiküsimuste lahendamiseks olemas ametlik maaletooja. Kui majaomanik otsustab ise paigaldustöö ära teha, on kohapealse tehnilise toe olemasolu eriti oluline, et saada eestikeelset nõu erinevate katusesõlmede lahendamiseks. Samuti aitab tehniline tugi vajadusel majaomanikku katusepaigaldaja töökvaliteedi kontrollimisel.
Senine materjal: renoveerimisprojekti puhul ei ole tingimata vaja jätkata sama tüüpi katusega, kuid materjali vahetusel võib olla vajalik esitada ehitusteatis, suuremal ümberehitusel isegi uus projekt ja ehitusluba. Selle täpsustamiseks tuleks ühendust võtta kohaliku omavalitsusega.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)