Uuring: võõrtöölised saavad eestlastest tunduvalt kõrgemat palka

Lühiajaliselt Eestis töötavatele ehitajatele maksti mullu sektori keskmisest viiendiku võrra rohkem ehk üle 1500 euro. Pilt on illustratiivne. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tellitud ning statistikaameti koostatud analüüsist selgub, et Eestis elamisloa alusel töötavate välismaalaste töötasu ületas möödunud aastal Eesti keskmist rohkem kui kolmandiku võrra. Ka lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased teenivad keskmisest kõrgemat tasu, näiteks ehituses ligi 20 protsenti sektori keskmisest rohkem.

2018. aastal töötas Eestis elamisloa alusel umbes 5700 välismaalast, kelle keskmine töötasu oli 1654 eurot. Võrdluseks, Eesti keskmine töötasu oli eelmisel aastal rohkem kui 400 euro võrra sellest väiksem.

Enamikel tegevusaladel oli elamisloaga Eestis töötavate välismaalase töötasu 2018. aastal kõrgem kui vastava sektori keskmine. Näiteks info ja side valdkonnas teenisid elamisloaga välismaalased üle 1300 euro, tervishoius üle 1000 euro, hariduses üle 900 euro ning hulgi- ja jaekaubanduses üle 600 euro rohkem kui sektoris keskmiselt. Ka töötlevas tööstuses ning ehitusel töötavate elamisloaga välismaalaste keskmine töötasu ületas sektori keskmist.

Keskmine töötasu eurodes. Foto: Eesti kaubandus-tööstuskoda

Tuhandete välismaalaste töötasu ei maksustata ilmsel Eestis

Politsei- ja piirivalveameti andmetel registreeriti 2018. aastal veidi vähem kui 20 000 lühiajalist töötamist. Statistikaametil õnnestus üles leida umbes 13 000 registreeringut, mille puhul jäid ka tööjõumaksud Eestisse.

Ülejäänud juhtude puhul võib eeldada, et välismaalased tulid Eestisse tööle mõnest teisest liikmesriigist (näiteks Poolast) ning ka nende maksutulu jäi teise riiki. Võib esineda ka juhtumeid, kus inimene registreeritakse lühiajaliselt tööle, kuid ta ei asugi siia tööle või ta töötab nii-öelda mustalt.

Keskmine töötasu eurodes 2018. aastal tegevusalade lõikes. Foto: Eesti kaubandus-tööstuskoda

Kõige rohkem lühiajalisi töötajaid registreeriti eelmisel aastal ehituses ja töötlevas tööstuses. Nende kahe valdkonna puhul oli lühiajaliste töötajate keskmine töötasu suurem kui sektori keskmine. Näiteks ehitussektori keskmine palk oli eelmine aasta 1264 eurot, kuid lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele maksti sektori keskmisest umbes 20 protsenti rohkem ehk üle 1500 euro. Ka paljudes teistes valdkondades ületas lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste töötasu sektori keskmist.

«Riigil ei ole täna ilmselt teada, kui suur on elamisloaga Eestis töötavate või lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste keskmine töötasu ning seda ka sektorite lõikes. Kaubanduskoda esitas vastava päringu nii siseministeeriumile kui ka politsei- ja piirivalveametile, kuid pärast mitut kuud ootamist ei ole meile vastatud,» märkis koda oma teates.

Välistöötajate palgastatistika näitab, et elamisloaga Eestis töötavate välismaalaste palgatase on oluliselt kõrgem kui Eesti keskmine palk või vastava sektori keskmine palk. Seetõttu oleks koja hinnangul igati mõistlik, kui riik hakkaks senisest rohkem eelistama elamisloaga töötamist.

Kaubanduskoju teatel on täna jõutud olukorda, kus sisserände piirarv täitub juba enne aasta algust ning tööandjatel on väga keeruline võtta välismaalane tööle elamisloa alusel ning selle asemel eelistatakse lühiajalist töötamist, mille puhul võivad riigil jääda saamata tööjõumaksud.