/nginx/o/2011/06/09/620798t1h3d74.jpg)
Ettevõtja Daniel Gulati hinnagul on maailma populaarseim sotsiaalvõrgustik Facebook muutnud inimesed varasemast õnnetumaks.
Kuidas Facebook inimesed õnnetuks teeb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Facebook 2004. aastal loodi, alustas see pealtnäha ohutu missiooniga ühendada sõpru,» kirjutab Gulati Harvard Business Review blogis. «Seitse aastat ja 800 miljonit kasutajat hiljem on sotsiaalvõrgustik üle võtnud enamik meie era- ja tööelust ja on kiiresti muutumas peamiseks suhtlusplatvormiks.»
Facebooki-maailmal on Gulati sõnutsi aga ka tumedam pool.
Esiteks loob portaal pideva võrdlusmomendi. Sõprade postitused ametikõrgendusest või uuest autost sunnivad kasutajat ka ennast säravamalt näitama. Enda võrdlemine teistega viib aga paratamatult õnnetunde puudumiseni.
Teiseks lõhub Facebook meie aega. Pidevalt uuenev uudisvoog sunnib kasutajaid alatasa erinevatest seadmetest sisse logima, mistõttu töötegemisse tekivad lüngad. See omakorda tähendab töödega hilinemist ja madalamat kvaliteeti.
Kolmandaks kaugenevad inimesed Facebooki tõttu teineteisest. Möödas on ajad, mil suhtlusportaalid pelgalt täiendasid tegelikke suhteid: oleme jõudnud ajajärku, kus vestleme Facebooki veebikaamera vahendusel, selmet näost näkku kohtuda.