/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/07/03/7933157t1h0a69.jpg)
Riigikohus ei võtnud menetlusse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) määruskaebust seoses Levikomi taotlusega vaidlustada 5G sagedusalade enampakkumine.
Riigikohus ei võtnud ministeeriumi kaebust 5G sageduskonkursi osas menetlusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telekommunikatsiooniettevõte OÜ Levikom vaidlustas kohtus MKM-i ja tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) 5G sageduslubade avaliku konkursi. Tallinna ringkonnakohus peatas aprilli alguses konkursi kuni kohtuotsuse tegemiseni, varasemalt oli kohus konkursi peatanud ajutiselt.
Levikom heidab riigile ette konkurentsi kahjustamist, kuna uue põlvkonna võrgu ehk niinimetatud asjade interneti sagedusala jagatakse välja ainult mobiilsideoperaatoritele.
Levikomi tegevjuhi Peep Põldsammi sõnul on 5G olemus selliste teenuste pakkumine nagu näiteks asjade internet, tööstusrobotid, isesõitvad autod ja kaugmeditsiin, mille puhul on kõige olulisem võrgu reaktsioonikiirus ja sidekindlus.
Nelja või enama loa väljastamine on tema hinnangul 5G standardiga kooskõlas ja ei takistaks ühelgi mobiilioperaatoril ka kiirema interneti pakkumist. «5G standardi kohaselt on minimaalne sagedusvahemik 10 MHz ja maksimaalne 100 Mhz, Eestis prooviti peatatud konkursiga välja jagada aga 130 MHz suuruseid tükke. Samas on suurtes Euroopa riikides suurtele telekomidele välja antud 50 või 80 MHz suuruseid sagedusvahemikke ja probleemi pole,» märkis Põldsamm.
Levikomi hinnangul peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) andma välja vähemalt neli luba ja jätma ühe kanali regionaalseks kasutuseks tööstustarbijatele, meditsiiniasutustele ja regionaalsetele operaatoritele.
MKM teatas jaanuaris, et enampakkumise alghind on 1,6 miljonit eurot. Esimesed 5G sagedused on määruse järgi 3,6 gigahertsi alas, mille hind on kujunenud vastavalt elektroonilise side seadusele ning arvestades raadiosagedusi kui piiratud riigiressurssi.