/nginx/o/2011/09/17/755084t1h62d5.jpg)
Eesti Erametsaliidu üldkoosolek hindas lõppeva metsa-aasta kordaläinuks, kuid avaldas muret majanduskeskkonna halvenemise pärast.
Metsaomanikele teeb muret halvenev majanduskeskkond
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korralisel aastakoosolekul arutasid Eesti Erametsaliidu (EEML) liikmed lõppeva aasta töötulemusi ja edasise tegevuskavaga seonduvat. Liidu tegevuse fookuses on olnud metsaomanike huvide kaitsmine uue jahiseaduse ja metsaseaduse ettevalmistamisel.
Planeeritavaid metsaseaduse muudatusi peeti vajalikeks ja õigesuunalisteks. Liikmete hinnang tänase jahiseaduse eelnõule on olnud ettevaatlik.
«EEML leppis sügisel keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajatega kokku uue seaduse põhiprintsiibid. Metsaomanikud peavad sobimatuks kavandatavat metsakahjustuste kompenseerimise korda. Ootame eelnõu kiiret esitamist kooskõlastusringile,» kommenteeris EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa.
Muret avaldati ka majanduskeskkonna üldise halvenemise pärast. Puidu hinnad näitavad langustrendi. Vääriselupaikade kaitse lepingute alusel makstav kompensatsioon on muudetud maksustatavaks. Metsasektor jäeti välja madalama aktsiisiga diiselkütuse toetusskeemist, mida kohaldatakse põllumajandussektorile. Metsaomanikelt eeldatakse elektriliinide talumist olematu kompensatsiooni eest.
«Üks meie liige sai just äsja oma maal asuva alajaama ja 0,5 km elektriliini talumise eest hüvitist 6 eurosenti. See on alandav ja sellega seoses kasvab paratamatult negatiivne suhtumine nii liiniettevõtetesse kui riiki,» kommenteeris Ando Eelmaa.
Üldkoosolek kiitis heaks ka EEMLi põhikirja muudatused, mis võimaldab laiemal hulgal erametsandusega seotud organisatsioonidel liituda EEMLiga. Ilma ulatuslikuma ühistegevuseta on metsa kasvatamine muutuvas majanduskeskkonnas aina enam haavatav ja jätkusuutlikkust kaotav.