Ökonomist: patustavate riikide karistamine oleks keeruline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa liidrid jõudsid Ülemkogul kokkuleppele eelarvedistsipliini rikkujatele automaatse sanktsioonide süsteemi kehtestamises. Reaalselt kujuneb riikide karistamine aga väga keeruliseks, tõdes Nordea peaökonomisti Tõnu Palm.
«Kujutame ette tänast olukorda, kus ühe käega peaks karistama riike ning teise käega ulatame siis ühiskassast paratamatult abiraha,» kommenteeris Palm. Tema sõnul on kõige suurem motivaator turgude kontroll võlakirjade intresside üle, kuivõrd see toimub pidevalt.
«Põhirõhk peab olema seega ennetavatel meetmetel. Teoreetiliselt võiks isegi premeerima väikest viisi neid riike ühiskassast, kes reegleid täidavad ja seega euro stabiilsusesse panustavad,» lisas ta.
Lisaks ennetavatele eelarve kontrollimeetmetele oleks abiks lahendus, mille puhul oleks riigid kohustatud hoidma reserve ootamatuste tarbeks. Samuti on oluline vähendada pikas perspektiivis võlataset.
Euroopa aluslepingute kallale ei minda, selle asemel tuleb eraldi leping euroalariikide ja 9 liimesriigi vahel, seega jääb välja ainult Suurbritannia, kelle huvid ei ole kunagi kattunud täielikult euroala kesksete riikidega. Euroopa Liidu majandusega aktiivselt kaupleva riigi peamine huvi on ühisturg.
Euroopa Liidu ja Suurbritannia arusaamad erinevad selles, kaugele peab integratsiooniga minema. Sõnum mis viimase otsusega saadeti on Palmi kinnitusel see, et London City reeglite kehtestamise õigus on kavas endiselt jätta endale.
Kokkuvõttes loeb aga leppe usaldusväärsus, sisu ja selle reaalne jõustamine. «Ei ole põhjust pettumuseks, sest tehtud samm on paremuse poole. Ka turgude esmane reaktsioon kokkulepitule oli mõõdukalt positiivne. Ootame järgmisi samme,» tõdes Palm.