/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/12/09/869924t1h56db.jpg)
Eesti Panga andmetel kahanesid selle aasta kolmandas kvartalis Eestisse paigutatud otseinvesteeringud 615 miljoni euro võrra ja residentide välismaale paigutatud otseinvesteeringud 1,46 miljardi euro võrra.
Eestisse paigutatud otseinvesteeringud kahanesid kvartaliga tunduvalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega ületas otseinvesteeringute sissevool kolmandas kvartalis väljavoolu 846 miljoni euro võrra. Keskpank märkis, et otseinvesteeringutega oli olukord erandlik, kuna tavapärase suurenemise asemel nende maht vähenes märkimisväärselt nii Eestis kui ka välismaal.
Osaliselt oli selle taga oli struktuurimuudatus pangandussektoris – nimelt toimus Swedbanki Lätis-Leedus asuvate tütarpankade allutamine Eesti üksuse alt Rootsis asuva emapanga alla.
Tänavu teises kvartalis tuli Eestisse otseinvesteeringuid 406,5 miljoni euro ulatuses, Eesti residentide otseinvesteeringud välismaale olid teises kvartalis mahus 32 miljonit eurot.
Otseinvesteeringute sissevool ületas teises kvartalis väljavoolu 374,5 miljoni euro võrra.
Portfelliinvesteeringute sissevool intensiivistus tänavu kolmandas kvartalis, ületades väljavoolu 416 miljoni euro võrra. Nõuded vähenesid 274 miljoni ja kohustused kasvasid 142 miljoni euro võrra. Nõuete vähenemise taga olid peamiselt keskpanga rahaturuinstrumendid ning kohustuste kasvu taga muude sektorite võlakirjad.
Tuletisinstrumentide sissevool ületas väljavoolu 11 miljoni euro võrra.
2011. aasta kolmanda kvartali lõpus olid Eestisse paigutatud välisinvesteeringud kokku 26,4 miljardit eurot, mida on neli protsenti vähem kui teise kvartali lõpus. Eesti residentide välismaale paigutatud investeeringute kogumaht vähenes kvartaliga kaks protsenti, olles kolmanda kvartali lõpus 17,2 miljardit eurot.
Eestisse tehtud välisinvesteeringute positsioonis moodustasid otseinvesteeringud 48 protsenti ning see osakaal ei muutunud kvartaliga. Pisut langes muude investeeringute osakaal, hõlmates 47 protsenti. Ülejäänu olid portfelliinvesteeringud ja tuletisinstrumendid, kusjuures nende osakaal veidi tõusis. Mahult vähenes otseinvesteeringute positsioon Eestis kolm protsenti (valdavalt krediidiasutuste osas) ja muude investeeringute positsioon viis protsenti (keskpanga ja valitsemissektori osas).
Eestist välismaale tehtud investeeringute positsioon muutus kolmandas kvartalis märkimisväärselt: välismaale tehtud otseinvesteeringute osakaal langes ja muude investeeringute osatähtsus tõusis. Kui teise kvartali lõpus moodustasid otseinvesteeringud välismaale tehtud investeeringute kogupositsioonis 27 protsenti, siis kolmanda kvartali lõpus vaid 20 protsenti. Muude investeeringute osakaal tõusis 43 protsendilt 52 protsendile.
Mõlema muutuse taga olid põhiliselt krediidiasutused ja selles sektoris kvartali jooksul toimunud struktuurimuudatused.
Mahult vähenes Eesti otseinvesteeringute positsioon välismaal enam kui veerandi võrra, muude investeeringute positsioon aga kasvas ligi viiendiku võrra. Investeeringute positsioonist välismaal hõlmasid 27 protsenti portfelliinvesteeringud.
Eesti netoinvesteerimispositsioon oli kolmanda kvartali lõpus Eestisse paigutatud välisinvesteeringute ülekaalu tõttu võrreldes residentide poolt välismaale paigutatud investeeringutega 9,2 miljardi euro ulatuses negatiivne, vähenedes kvartaliga seitse protsenti.
Võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahe ehk netovälisvõlg vähenes kvartaliga enam kui kaks korda ning oli 1,3 miljardit eurot. Netovälisvõlg suhtena SKP-sse langes kvartaliga 21 protsendilt üheksale protsendile.