Ülemkogul jõuti kokkuleppele rikkujate karistamises

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakult paremale: Prantsuse president Nicolas Sarkozy, Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Ülemkogul.
Vasakult paremale: Prantsuse president Nicolas Sarkozy, Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Ülemkogul. Foto: SCANPIX

Euroopa liidrid jõudsid Ülemkogul kokkuleppele eelarvedistsipliini rikkujatele automaatse sanktsioonide süsteemi kehtestamises.

Kui enne Ülemkogu räägiti palju ELi aluslepingu muutmise võimalusest, siis seda Suurbritannia vastuseisu tõttu siiski juhtu.

Selle asemel leppisid Euroopa liidrid kokku valitsustevahelise lepingu sõlmimises, mis 27 riigi asemel hõlmab 23 ELi liiget, sealhulgas kõiki eurotsooni 17 liikmesriiki.  

Lisaks Suurbritanniale jääb valitsustevahelisest kokkuleppest kõrvale ka Ungari. Tšehhis ja Rootsis peab lepingule aga andma hinnangu parlament ning seetõttu otsustavad need kaks riiki leppega liitumise hiljem. Leping loodetakse sõlmida tuleva aasta märtsis.

Kokku lepiti ka selles, et eelarvereegleid rikkuvale riigile rakenduvad automaatsed sanktsioonid, mille üle riigijuhid praegu veel läbirääkimisi peavad.

Varem on räägitud võimalusest karistada neid riike, mis ei täida Maastrichti kriteeriumi ehk nõuet, et riigieelarve puudujääk jääks kolme protsendi piiresse SKTst. Eelarvekriteeriumide täitmist hakkaks kontrollima ­Euroopa Kohus, samuti suureneksid Euroopa Komisjoni volitused sekkuda liikmesriikide rahanduspoliitikasse, kui ELi liikmesriik reegleid rikub.  

Ka jõudsid valitsusjuhid kokkuleppele selles, et Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) hakkab toimima juba varem – ilmselt 2012. aasta juulis. Selle rahastamise üle vaidlused veel käivad, kuid selle mahtu soovitakse suurendada. Ka avaldati valmisolekut laenata Rahvusvahelist Valuutafondile (IMF) 200 miljardi eurot.

Euroopa ühiste võlakirjade küsimuses valitsusjuhid kokkuleppele ei jõudnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles