Väikesaarte taotlusvooru tuli soove üle kahe korra rohkem kui programmis raha

Päästerõngas Kihnu Sadamas Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

• Väikesaared on asukoha tõttu keerulisemates oludes kui suured saared või manner
• Palju taotlusi esitati päästeteenuse kvaliteedi parandamiseks
• Väikesaartel on merepääste sageli ka meditsiiniline transport ja puksiiriabi
• Otsus taotluste rahastamise kohta tehakse juuni keskel

Väikesaarte esmatähtsate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks laekus väikesaarte programmi 2019. aasta taotlusvooru 19 projekti kokku 1,39 miljonile eurole. Sel aastal läheb meetmes jagamisele 640 tuhat eurot, ühe projekti maksimaalne toetus on 130 tuhat eurot.

Väikesaarte programmi eesmärk on parandada väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Programmi viib ellu Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Pärast 2019. aasta toetustaotluste vastuvõtu lõppu eelmisel nädalal teatas RTK spetsialist Berit Kerbo, et kõige rohkem taotlusi esitati päästeteenuse kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse parandamiseks. Taotluste sisu enne hindamiskomisjoni otsust ei avaldata. 

Elu väikesaartel on kulukam ja logistika keerukas

Igasugune meretagune majandamine on kulukam kui heade transpordiühendustega suursaartel või maismaal. Regulaarsete laevaliinidega väikesaarte ühendussadamaid haldab AS Saarte Liinid, samades sadamates saavad silduda ka saarte elanike veesõidukid. Vesiehitus aga kallis ning meri lammutab sadamaid jõudsalt. Selleks hooajaks saavad rekonstrueeritud Ruhnu ja Naissaare sadamad, töö käib Vikati sadamas. Laiendust ootab Vormsi sadam ning Kihnu sadam vajab kaitseks kirde- ja läänetuulte eest uut lainemurdjat. Püsiva laevaliikluseta väikesaartel peavad saareelanikud sildumisvõimalused ise rajama. Nii näiteks vajab juba korrastamist suhteliselt hiljuti valminud Kesselaiu erasadam. 

Suuremate veoste vedu on väikeste liinilaevadega keeruline, tormi korral katkeb väikeste laevade liiklus sootuks. Raskete jääolude korral tuleb kasutada hõljukit või õhutransporti, halb ilm võib peatada ka lennuliikluse. Korralikke helikopteri maandumisplatse väikesaartel tänini pole. Kihnu vallavanem Ingvar Saare ütles, et maandumisplatsist on palju juttu olnud, kuid raha selleks seni leitud pole. 

Väikesaarte merepääste täidab mitmeid ülesandeid

Viimaste aastatega jõudsalt arenenud vabatahtliku merepääste tegevus väikesaartel ei piirdu ainult uppujate päästmisega. Mitmete väikesaarte merepäästeühingud on viimastel aastatel saanud uued tänapäevased päästepaadid, mis leiavad rakendust ka väljaspool päästeoperatsioone ja õppusi, tuleb teha kiirabi- ja meditsiinilise transpordi sõite, abistada ja pukseerida hätta sattunud veesõidukeid ning osutada tavatransporditeenust.

Kui palju seekordses taotlusvoorus uute päästealuste soetamise soove on, ei ole hetkel teada, kuid olemasolevate merepäästesõidukite lisavarustuse jaoks raha taotlejaid on rohkem kui üks. 

RTK hindamiskomisjon teeb 2019. aasta toetuste andmise otsuse juuni keskel. 2018. aastal rahuldati väikesaarte programmi laekunud taotlustest üheksa, sealhulgas toetati näiteks hõljukite soetamist Manija ja Prangli saartele.

Eesmatähtsad teenused on väikesaarte programmis väga lai mõiste ning meetmest võib taotleda toetust pea kõigele, mis väikesaartel tehakse. Projekti võib kirjutada muuhulgas järgmistele tegevustele: mandri ja saarte vaheline transpordiühendus, ühendus saare keskuse ja sadama vahel, hoolekande- ja tervishoiuteenused, erivajadustega inimeste ligipääs teenustele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavus, jäätmemajandus, alus- ja põhiharidus, päästevõimekuse tõstmine, sideteenused ning eluruumide kvaliteedi parandamine või ehitamine. 

Väikesaarte programmi saared on: Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri.

Programmi piirkonda ei kuulu Hiiumaa, Muhumaa ja Saaremaa.