Uuring: teises maakonnas käib tööl 17 protsenti inimestest

Maal liigub buss harva. Foto: Kristjan Teedema

Sotsiaalministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE tehtud uuringus selgus, et praegu käib oma kodumaakonnast kaugemal tööl 17 protsenti inimestest.

Eestit iseloomustab rahvastiku ja ettevõtluse koondumine linnapiirkondadesse, mis toob kaasa maapiirkondade tühjenemise. Seda lõhet aitab osaliselt lahendada inimeste mobiilsus ehk maapiirkondades elavate inimeste töötamine oma elukohast kaugemal.

Uuringu kohaselt käib teises maakonnas praegu tööl 17 protsenti töötajatest ning elukohaga samas maakonnas, kuid teises vallas 28 protsenti töötajatest.

Uuringu tulemustest selgus, et kuigi Eesti inimeste valmisolek kaugemal töötamiseks on üldiselt suhteliselt madal ning suuremat osa inimesi ei mõjutaks kaugemal asuvat töökohta vastu võtma ka transpordi- või eluasemekulude katmine, leidub siiski gruppe, näiteks noored ja hetkel töötud, kelle tööhõivesse toomiseks tasuks kasutada nende mobiilsust toetavaid meetmeid.

RAKE juhataja kohusetäitja Kerly Espenberg tõi uuringutulemusi kommenteerides välja, et eelkõige on täna mobiilsuse suurendamisel piduriks ühistranspordivõrgu probleemid: «Suurimaks murekohaks on kaugemal töölkäimisega kaasnevad kulud. Ajutistel meetmetel on ka ajutine mõju, pendelrände soodustamiseks tuleb maapiirkondades eelkõige tegeleda ühistranspordivõrgu arendamisega, nii et see kattuks tööl käivate inimeste vajadustega. Siin on Eestis veel omavalitsuste koostöö osas arenguruumi.»

Uuringu tarvis viidi läbi elanikkonna küsitlus ning intervjuud omavalitsuste esindajatega. Lisaks uuriti teiste riikide praktikat mobiilsuse soodustamisel. Uuring valmis Euroopa Liidu poolt rahastatava programmi: «Tööturupoliitika arendamine 2009-2013» raames.