Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/12/08/868518t1h00c3.jpg)
Euroopa Liit peatab kõik kahepoolsed abimaksed Hiinale, Indiale, Brasiiliale ja teistele kiirelt kasvavatele majandustele.
Euroopa Komisjon teatas eile, et Euroopa abi saajate ridadest on välja kasvanud 17 riiki – nende hulgas mõned maailma kõige dünaamilisematest majandustest – millega sõlmitakse «uued partnerlused».
Rahast jäävad alates 2014. aastast ilma näiteks Argentina, Peruu, Colombia, Malaisia, Indoneesia ja Tai. Sageli oli tegu summadega, mis ulatusid sadadesse miljonitesse eurodesse aastas.
Nihet näidatakse kui Euroopa abi suunamist vaesematesse maadesse, kus abirahast kogetavamat kasu tõuseks – selle asemel, et kulutada raha riikidele, kus valitsustel on tänu kiirele majanduskasvule olemas ressursid arengu finantseerimiseks.
Siiski rõhutab otsus ka tõsiasja, et hiljutiste arengute valguses võivad uued «supermajandused» nagu Hiina ja Brasiilia pigem ise haprale Euroopale appi tulla – selle asemel, et käsi pikal annetusi oodata.
Viimastel kuudel on Euroopa üritanud meelitada tärkavate turgude riiklikke varafonde eurotsooni päästefondidesse investeerima.
«Eelarve võtab arvesse maailma uusi reaalsusi,» ütles ELi arenguvolinik Andris Piebalgs. «Me keskendume paikadele, kus EL tõesti lisaväärtust loob.»
Paljudes maades, India ja Indoneesia kaasa arvatud, läheb osa ELi abirahast otseteed riigikassasse, toppimaks täis eelarveauke.
Praeguse asjade korralduse alusel saab India 2013. aastaga lõppeval seitseaastakul 365 miljonit eurot, Indoneesia aga 423 miljonit eurot. Hiina ja Brasiilia projektidesse pumbati vastavalt 170 ja 60 miljonit eurot.
Kõik need kraanid keeratakse 2014. aastaks kinni, võib-olla juba varem.
«See on aja märk,» ütles Euroopa välissuhete nõukogu liige Thomas Klau. «Ühest küljest otsib Euroopa viise kulukärbeteks, teisest küljest teatud turud tugevnevad. Euroopa poliitika vajas tänapäevastamist.»
Viimati arutati abirahasummasid aastal 2004. Kuna sellest ajast alates on mitmed maad lõiganud kasu nafta- ja toormehindade tõusust, hakkavad vähem raha saama ka nemad. Näiteks Tšiili, Kasahstan ja Venezuela.
Euroopa Komisjon rõhutas, et kahepoolsete abirahade kogusumma ei kahane: Brüsseli eelarve tuleb aastast 2014 alates ligikaudu 10 miljardit eurot aastas, mis on praegustest summadest ligi viiendik rohkem. Siia hulka ei ole arvatud ELi liikmesriikide otsene välisabi.
Ühtlasi seob EL oma abiraha edaspidi rohkem valdkondadega, millega soovib globaaltasandil rinda pista – eriti just globaalse soojenemise ja keskkonnaküsimustega, mis neelavad neljandiku summast. 20 protsenti läheb haridusele ja tervishoiule.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.