/nginx/o/2011/12/08/868240t1ha174.jpg)
Ameerika-Eesti kaubanduskoja sõnul on netipiraatluse olukord Eestis murettekitav ning vastavad õigusaktid vajavad täiendamist, selles küsimuses on ühendust võetud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
USA kaubanduskoda: netipiraatlus Eestis vajab ohjamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubanduskoda on seisukohal, et intellektuaalomandi kaitse on vajalik kõikide majanduste arenguks ja kasvuks.
«Nii USA kui Eesti on innovatsioonipõhised majandused, kus kõige olulisem osa ärist on edasiviiv idee. Tehnoloogilised edusammud ei ole aga võimalikud ilma selleta, kui ettevõtjad, teadlased, kunstnikud ja teised loovinimesed võivad olla kindlad, et nende töö vilju ei varastata,» kirjutab kaubanduskoja intellektuaalomandi komitee.
Kui inimeste õigused oma loomingule ei ole kaitstud, ei tasu ka investeeringud teadus- ja arendustöösse või uutesse taiestesse ennast lihtsalt ära. Kui autor oma töö eest tasu ei saa, siis jäävad ka uued teosed tegemata. Sestap ei saa illegaalsete koopiale allmaalaadimist võrrelda õigusega informatsioonile ligi pääseda.
Samas on Eestis üsna keeruline teinekord põnevamaid ja vähem levinud filme legaalselt vaadata, tasuta allalaadimine on tunduvalt lihtsam. Kaubanduskoja kinnitusel ei ole see aga õigustuseks, et piraatkoopiaid vaadata.
«Tehnilised küsimused või see, et kõikidele filmidele, muusikale või mängudele ei ole seaduslikku ligipääsu ei õigusta piraatlust. Lisaks sellele on Eestis küllalt legaalseid kanaleid, mille kaudu filme, muusikat või mänge hankida ning tulevikus laienevad nad kindlasti.»
Selle kohta, kui palju netipiraatlus aastas Eestis kahju toob, ülevaade puudub. Kahjud ebaseadusliku tarkvara kasutamisest ulatusid mullu 17 000 000 euroni.