/nginx/o/2011/12/08/868140t1h3036.jpg)
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit tegi riigikogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas ettepaneku kaotada toitlustusteenuste erisoodustusmaks ja alandada toitlustusteenuse käibemaksu 9 protsentini nagu on majutusteenusel.
Hotellid ja restoranid nõuavad toitlustuse käibemaksu alandamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti toitlustusettevõtete konkurentsivõime on madal ning toidukultuuri arengul tugev pidur peal,» ütles Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse esimees Feliks Mägus.
Ta lisas, et soovitud maksumuudatused aitavad sektori konkurentsivõimet oluliselt tõsta. Lisaks toovad need kaasa toitlustuse käibe ja efektiivsuse kasvu, investeerimisjulguse, mitmeid uusi söögikohti ja palju uusi töökohti.
«Eesti on kiiresti tööpuudust vähendanud, kuid vaatamata sellele oleme selles Euroopa meistrid - seda eelkõige teeninduse ja toitlustamise madalseisu tõttu.»
Mägus märkis, et positiivseid näiteid pole vaja kaugelt otsida - Soomes vähendati toitlustusteenuste käibemaksumäära eelmise aasta 1. juulil ning sealne toitlustus on märkimisväärselt elavnenud. Ettevõtete efektiivsus on kasvanud, sektori tööhõive paranenud ja seejuures tarbijale toidu hind isegi alanenud.
«Eesti toitlustusettevõtted tegutsevad täna kahjumlikult, konkurents keskendub eelkõige hinnale ning kvaliteet kannatab. Eesti restoranikultuur on kriisis,» ütles EHRLi juht.
Aeg maksumuudatusteks on Mäguse sõnul küps, sest see tõstaks Eesti majanduse konkurentsivõimet. Tema sõnul tuleks alustada tuleks just sisetarbimist kõige kiiremini mõjutavast toitlustusteenuse käibemaksust.
Lisaks tarbimise kasvule tähendab see ka uusi töökohti, sest toitlustuses on lühiajalise väljaõppe tulemusel võimalik luua palju uusi töökohti. Soomes kasvas toitlustussektoris töötavate inimeste hulk peale maksulangetust poole aastaga 2000 inimese võrra.
«Me kõik teame, et turistid, toitlustamine ja riiki jäetava raha hulk on omavahel otseses seoses ning sedagi, et Eesti riik on turismi üheks oma prioriteetsemaks valdkonnaks nimetanud,» lisas restoranide liidu juhataja Andres Peets.
«Maksusoodustused elavdavad oluliselt turismisektorit. Heaks näiteks on turistide lemmik Prantsusmaa, kus toitlustussektori käibemaksumäära alandati juba 2009. aastal, kuid sellest hoolimata jätsid turistid veel selsamal aastal Prantsusmaale ligi 50 miljardit eurot maksutulu,» tõi ta näite.
Peets ütles, et aasta eest tehti riigikogule sama ettepanek ja selle ajaga pole midagi paremuse poole liikunud - endiselt on kolmandik sektori ettevõtetest negatiivse krediidireitinguga ja kõige halvemas olukorras.
EHRL ei kutsu oma ettepanekuga üles lõbutsemise soodustamisele - nii käibemaksu alandamine kui ka erisoodustusmaksu kaotamine tuleks kõne alla vaid toidu, mitte alkoholi puhul. Toitlustusteenustele kehtib maksusoodustus ühel või teisel kujul täna peaaegu pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides.