/nginx/o/2011/10/07/783198t1h01fd.jpg)
Üha suurem osa sellest, mida ühiskond toodab, võetakse majandusõppejõu Andres Arraku kinnitusel välja ettevõtte kasumina, samal ajal palkade osatähtsus väheneb.
Kasumid kasvavad kiiremini kui palgad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui kasumina võetakse välja kolmandik ühiskonna tuludest, on midagi valesti, seda on ilmselgelt liiga palju,» kommenteeris ta.
«Julgen väita, et konkurentsi puudumine Eestis võimaldab ettevõtetel nüüd, kui põhjast on välja tuldud, tasa teenida masu ajal saamata jäänud kasumid,» rääkis Arrak ja lisas, et see on üks peamisi hinnatõusu põhjuseid.
Kasumite osatähtsus SKTst oli kõige väiksem 2009. aasta esimeses kvartalis, siis võeti kasumina välja 17,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, selle aasta teiseks kvartaliks on see kasvanud juba 26,7 protsendini. Palkade osakaal on samal ajal kahanenud 55 protsendilt 45 protsendi peale. «Nii sügavad muutused palga ja kasumi jaotuse osas ei ole normaalsed,» kommenteeris Arrak.
Novembris kerkisid hinnad Eestis aastatagusega võrreldes 4,2 protsenti. Tööpuudus on Eestis endiselt väga kõrge ning reaalpalk on 3 aastat järjest langenud, alles viimases kvartalis kasvas see veidi. Seega käib pea aasta kestnud kiire hinnatõus Arraku sõnul igasuguse makromajandusliku loogika vastu ning johtub kasinast konkurentsist.