/nginx/o/2011/12/07/866512t1h6c38.jpg)
Selleks, et jõulutervitused kindlasti kohale jõuaks, tuleb jälgida, et kaardil oleks korrektne aadress ning õige tariifiga mark, sest muidu ei pruugi saadetis kohale jõuda, hoiatab Eesti Post.
Viis apsu, mida tuleks jõulukaarti saates vältida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta lõpp toob Eesti Posti arhiivi saadetisi, mis adressaadini ei jõua. Iga nädal jääb hoiule keskmiselt 100 saadetist, millest suurem osa on lihtkirjad.
Põhjused, miks saadetised kohale ei jõua, on erinevad, kuid kõigil neil on ühine puudus – puuduvad korrektsed saatja andmed ja seega pole võimalik saadetist omanikule tagastada.
Selleks, et tervitused kindlasti kohale jõuaks, tuleb jälgida, et kaardil oleks saaja aadress ning ära ei tohiks unustada ka saatja andmeid. Paraku leidub arhiivis kirju, millel puudub nii saatja kui saaja.
Vahel on kirja pandud vaid saaja ees- ja perekonnanimi ning tänav. Kõige rohkem kirju ja kaarte tulebki hoiule seetõttu, et aadress on kirjutatud valesti või adressaat ei ela märgitud aadressil.
Kolmas tähelepanek: et jõulutervitused kenasti kohale jõuaksid on vajalik, et kirjadel oleks õige tariifiga postmark.
Alates 1. novembrist on siseriikliku kirja hind 45 eurosenti. Varasemalt emiteeritud 35-sendistele markidele saab juurde lisada 10-sendilise väärtusega margi.
Rahvusvahelise kirja hind sõltub sihtriigist, Euroopasse saadetava kirja hind algab 1 eurost. Plussümbrikud ehk ettemakstud ümbrikud kehtivad tähtajatult.
Neljas oluline soovitus: käekiri peaks olema kaardil ja kirjal loetav. Eestlastele on endiselt südamelähedane saata oma käega kirjutatud kirju ja tervitusi.
Käsitsi kirjutatud aadresside osakaal võrreldes trükitud aadressidega on jõulukuul endiselt silmanähtavalt suur, kuid loetamatu käekirjaga kirjutatud aadressi puhul on sageli keeruline saatjat tuvastada ning ka sel juhul ei pruugi kiri kohale jõuda.
Viies ja viimane nõuanne on lastevanematele. Juba on hakanud Eesti Posti saabuma kaarte ja kirju, mis on saadetud jõuluvanale. Eesti Post soovitab lastel kirjad jõuluvanale koos vanematega kirjutada, sest nii on kindel, et soovitud kink jõuluvana kingikotti ikka jõuab.
Tulenevalt postiseadusest säilitab Eesti Post kättetoimetamata jäänud postisaadetisi vähemalt kuus kuud. Postisaadetised, mis omanikku ei leia, avatakse vastavalt juhendile pärast kuue kuu möödumist. Saadetiste avamisel võtab komisjon vastu otsuse, kuidas saadetise sisuga edasi toimida.