Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Teisest pensionisambast on raha soovinud 73 inimest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Gert D. Hankewitz
Copy
Pension.
Pension. Foto: Elmo Riig

Sellest aastast on vanaduspensioniikka jõudnutel õigus saada pensioni väljamakseid II samba fondidest, seni on väljamaksete saamiseks esitatud 73 avaldust.


Jaanuari alguse seisuga on õigus väljamaksetele 6783 inimesel, sel aastal lisandub veel 3141 inimest, teatas Eesti Väärtpaberikeskus. 

«Olukorras, kus kõikide väärtpaberite ja sealhulgas ka teise samba pensionifondide osakute hinnad on madalad, tasub pensioniikka jõudnutel rahulikult järele mõelda ning hinnata kogumispensioni praegu väljavõtmise otstarbekust. Eriti peaks seda kaaluma need, kelle jaoks teise samba pensioniraha ei ole hädavajalik sissetulek ning kes pensionieas kavatsevad edasi töötada,» soovitas väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Vanasaun.

Ta lisas, et pensioniikka jõudmine annab õiguse, kuid ei kohusta inimest teisest sambast pensioni välja võtma ning seadus lubab teise samba pensioni väljavõtmist edasi lükata.

Pensioni väljamaksmise viis sõltub sellest, mitme rahvapensioni määra väärtuses on pensionikontole fondiosakuid kogunenud. Kuni 31. märtsini kehtiv rahvapensioni määr on 1913 krooni ja 14 senti.

Inimesed, kelle pensionikonto väärtus on kuni 10-kordne rahvapensioni määr ehk kokku 19 131,40 krooni, saavad kogutud summa välja võtta ühekordse maksena, regulaarsete maksetena otse pensionifondist või kokkuleppel kindlustusseltsiga pensioni- ehk annuiteetlepingu alusel pensionimaksetena kuni isiku eluea lõpuni.

Isikud, kelle pensionikonto väärtus jääb vahemikku 10-50 rahvapensioni määra ehk 19 131,41- 95 657 krooni, saavad esitada avalduse väljamaksete saamiseks regulaarsete maksetena otse pensionifondist või kokkuleppel kindlustusseltsiga sõlmida seltsiga pensioni-ehk annuiteetlepingu, mille alusel toimuvad pensionimaksed kuni isiku eluea lõpuni.

Pensioni saajal on fondist regulaarsete maksete saamisel õigus valida ka endale sobiv graafik. Kehtib põhimõte - mida vanem inimene, seda lühema aja peale saab oma maksed jaotada.

Näiteks inimesed vanuses 60 aastat saavad teha graafiku minimaalselt 12 aasta peale, 61-62-aastased 11 aasta peale jne. Kui pensionimakseid kindlaks perioodiks ei soovita, võib kindlustusseltsi nõusolekul sõlmida eluaegse pensionilepingu.

Isikutel, kelle konto väärtus on suurem või võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga (alates 95 657,01 kroonist) on ainus võimalus väljamaksete saamiseks sõlmida kindlustusseltsiga annuiteetleping.

Väljamaksete saamiseks tuleb esitada avaldus lähimasse kontohaldurpanka (LHV, SEB Pank, Swedbank, Danske Pank Eesti filiaal, Nordea Pank Eesti filiaal, Krediidipank) või pensionilepinguid sõlmivale kindlustusandjale, kes kuulub Eesti Väärtpaberikeskuse kontohaldurite hulka.

Tagasi üles