/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/12/06/866208t1h0ec3.jpg)
Soome ökonomistide hinnangul oleks eurotsooni hajumine seda hullem, mida rohkem sünnib uusi väikseid valuutasid.
Soome ökonomistid: suur hulk valuutasid tekitaks enam probleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui on palju väikseid valuutasid, tekiks konkureerivaid devalveerimisi ja rünnakud valuutade vastu tugevneksid, ütles Pellervo majandusinstituudi (PTT) tegevdirektor Pasi Holm. Devalveerimise abil parandaksid riigid eksporditööstuse konkurentsivõimet.
Soome põhiline konkurent on Rootsi, mis on säilitanud oma krooni. Kroon on olnud eurost ebastabiilsem, kui Rootsi on seda Holmi sõnul osavalt ära kasutanud.
Kuid eurotsooni lagunemine ei tähendaks vältimatult palju valuutasid.
Handelsbankeni peaökonomist Tiina Helenius ütles, et selget teed eurost välja ei ole. «Raske uskuda, et see võib toimuda kontrollitult,» ütles ta.
Holm ja Helenius hoiatavad, et kuna Soome on ELi servariik, siis kriitilistes olukordades muutuks tema oma valuuta ebastabiilseks, kui investorid otsivad kindlamaid ja turvalisemaid valuutasid. Lisaks on servariigil oht, et selle valuuta on nõrgem, kui see tegelikult olema peaks.
Helenius prognoosis, et Saksamaa ümber tekkida võiv nõndanimetatud D-euro oleks tugevam ja usaldusväärsem valuuta kui praegune euro. Ta on enda sõnul seisukohal, et Soome ei lahkuks üksi eurost.
Holm ei peab D-eurot Soome seisukohalt arukaks alternatiiviks, kuna keskkond oleks Soomele liiga tugev. Kui D-euro muutuks liiga tugevaks, saaks Rootsi valuutakursiga kohe eeliseid. Holm peaks paremaks varandiks Prantsusmaa osalemist D-euros, sest siis oleks see valuuta nõrgem.
Arutatud on ka Põhjala valuutaliitu, kuid seni on Taani, Rootsi ja Norra soovinud kindlalt säilitada oma valuutad.