Pikaleveninud võlakriisiga maadlevatel eurotsooni valitsustel on viimasel ajal raske välismaalasi oma riigivõlakirju ostma meelitada. Belgia leidis leidliku lahenduse: omaenda kodanikud.
Patriootlikud belglased laenasid oma riigile miljardeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud reedel lõppenud 10-päevase perioodiga ostsid belglased 5,7 miljardi euro eest Belgia riigivõlakirju.
Tegemist oli spetsiaalsete jaeinvestoritele suunatud võlakirjadega. Sisuliselt laenas iga Belgia kodanik riigile keskmiselt 520 eurot.
Saadud summa ületas 30-kordselt esialgu ennustatud numbri, mis oli tagasihoidlikud 200 miljonit eurot. Seega võib väita, et Belgia on astunud sammu eemale võlakuristiku veerelt, mis oli kurjakuulutavalt lähedal.
Kuigi skeem ei vähendanud Belgia riigivõlga – mis on 356 miljardit eurot, laias laastus terve aasta majandustoodang – pakub ta siiski veidi kaitset üha ettearvamatumalt käituvate võlakirjaturgude kapriiside eest.
Kõrge võlatase ja alles eile lahenenud 19 kuu pikkune poliitkriis tõukasid Belgia riigivõlakirjade tootlusi viimasel ajal üha ülespoole, kuna investorid kartsid riiki Kreeka, Portugali ja Iiri teed minevat.
Hetkel, kui Belgia oma kodanikele riigivõlakirju pakkuma hakkas, nõuti turgudel 10-aastaste Belgia riigivõlakirjade eest juba 5,9-protsendilisi tootlusi. Ohtlikult lähenes 7 protsendi piir, millest alates laenukulud riikidel üle jõu käima hakkavad.
Jaeinvestoritele pakkus valitsus tagasihoidlikumat tootlust – 4 protsenti aastas, viieks aastaks. Õigustatuks osutus siinjuures valitsuse panus, et selline protsent on peibutavam, kui pankade poolt hoiustelt pakutu.
Belgia laenuamet ütles, et emissiooni edul oli mitu põhjust, millest peamine on Belgia majapidamiste suured säästud.
Amet lisas, et oma osa oli ka patriotismil. Ning endise peaministri Yves Leterme’i PR-kampaanial, kes lubas isiklikult Belgia riigivõlakirju osta.
Tänu kodanike ostuhimule vähenes rahahulk, mida Belgia tuleval aastal rahvusvaheliselt võlakirjaturult vajab. Kui eurokriis laenukulusid kõrgel hoiab, saab Belgia mõned kuud rahulikult paremaid tingimusi oodata.
«Võitsime veidi hingetõmbeaega,» ütles Anne Leclercq laenuametist.
Kas Brüssel aga samas vaimus jätkata ja igas kvartalis 5,7 miljardit eurot kokku ajada suudab, pole siiski kindel. Asepeaminister Didier Reynders spekuleeris, et jaeinvestorid võivad anda kuni 40 miljardit eurot aastas – mis oleks pool Belgia aastasest laenuvajadusest.
Isegi laenuamet leiab, et selline rehkendus on üleliia optimistlik. «Mis kogust puudutab, siis oli praegu ilmselt tegemist ühekordse nähtusega,» ütles Leclercq. «Aga võib-olla me teeme seda tuleval aastal sagedamini.»
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.