/nginx/o/2011/12/05/864850t1h8e36.jpg)
Täna kinnitas Euroopa Komisjon Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008-2012, millega jõudis lõpule Eesti ja komisjoni viis aastat kestnud vaidlus.
Eesti kasvuhoonegaaside jaotuskava sai ELi heakskiidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie kuudepikkune intensiivne töö varasema jaotuskava täpsustamisel ning Euroopa Komisjoniga suhtlemisel on vilja kandnud ning alates 2007. aastast komisjoniga peetud vaidlus õnnestus lõpetada. Täna saab kümnete Eesti ettevõtete jaoks läbi pikk ebakindluse periood, mil neil puudus selgus, kui palju nad võivad heitkoguseid õhku paisata,» selgitas keskkonnaminister Keit Pentus otsuse tagamaid.
«Saime jaotuskavale kinnituse kolmandal katsel ja usun, et seekordse edu võtmeks oli läbipaistev ja kõigile ühtviisi rakenduv metoodika. See arvestab perioodil 2005-2010 ettevõtete poolt õhku paisatud tõendatud heitkoguseid ja kajastab sellisel kujul nii majanduskasvu kui -languse aastaid,» ütles minister.
Jaotuskava mahuks on 13,3 miljonit lubatud heitkoguse ühikut aastas, mis eraldatakse kava kohaselt 47-le Eesti ettevõttele.
Keskkonnaminister rõhutas ka, et kindlasti ei olnud omaette eesmärgiks luba võimalikult palju CO2 õhku paisata, vaid tegelikest vajadustest lähtuv ja säästmist motiveeriv jaotuskava.
«Mida vähem Eesti ettevõtted õhku saastavad, mida rohkem võetakse kasutusele keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, seda väiksemat mõju omavad meie ettevõtete tegevusele ka heitgaaside õhku paiskamist reguleerivad kvoodid,» ütles Pentus.
Eesti pidas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse riikliku jaotuskava osas Euroopa Komisjoniga vaidlusi alates 2007. aastast. Euroopa Komisjon on kahel varasemal korral Eesti esitatud jaotuskava tagasi lükanud.