Europarlamendi liikme Ivari Padari sõnul on kogu Euroopat kummitav suur veiseliha puudus Eesti lihaveisekasvatajate jaoks suur võimalus, sest nõudmine selle tervisliku ja maitsva toidu järele üha kasvab.
Padar: Eesti rohumaad soosivad lihaveise kasvatust
Padar, kes hakkas ise aktiivselt lihaveisekasvatust propageerima ja ka loomi kasvatama juba põllumajandusministri ametis, ütles, et Eestis on lihaveisekasvatuseks lausa ideaalilähedased tingimused, sest meil on palju kasutuseta rohumaid.
Ta lisas, et üks lihaveis vääristab 1-2 hektarit maad. Eesti pindalast moodustavad väärtuslikud rohumaad pea kuuendiku.
Euroopa Liidus tarbitakse aastas 8 miljonit tonni veise- ja vasikaliha, kuid toodetakse ligkaudu 7 tonni. Üle 90 protsendi tarbitavast lihakogusest läheb vanadesse liikmesriikidesse, mis tähendab, et Eesti põllumees saaks oma toodangu eest ka õiglast hinda küsida. Praegu eksporditakse veiseliha elusloomadena põhiliselt Türki, kus ei saa selle eest aga korralikku hinda.
«Kuna Euroopas väärtuslikke rohumaid napib ja need on väga kallid, siis kasvavadki seal lihaveised põhiliselt nuumfarmides, kus need tervilja ja piirituse tootmisjääkidega rammusaks söödetakse,» rääkis MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Katrin Noorkõiv.
Selle eelmisel aastal moodustatud tootjaid ühendava MTÜ liikmete karjamaadel kasvab praegu 40 000 lihaveist. Toodetud liha läheb esialgu Soome, kust see vorsti ja singi näol tagasi tuleb.
Padar lisas, et lihaveisekasvatusega alustati alternatiivina piimakarjakasvatusele siis, kui suur Venemaa turg ära kukkus. «Sellest sai osadele põllumeestele tollal väga kasulik vihmavari,» tõdes eurosaadik.
Padari sõnul pole lihaveiste elusast peast Türki viimine Eesti põllumehele mingi väljapääs ja tuleb keskenduda koduturule, selleks on aga vaja veiseliha söömine sarnaselt sealihaga au sisse tõsta.