Euroopa autorämps veereb Eestisse

Vana autosportlase Arno Sillati sõnul võib välismaalt toodud kasutatud sõiduk olla küll palju odavam, kuid on tihtipeale avarii läbi teinud või sõitnud oluliselt rohkem, kui odomeeter näitab. Uue autoga seda muret ei ole. Foto: Konstantin Sednev

Eestist on kujunenud Euroopa autoturu prügikast – liiga tihti jõuavad siia võltsitud näidikutega vanad äraaetud autod, mis solgivad meie turgu ja reostavad meie keskkonda, kurdab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) juht Arno Sillat.

Ütlete, et Eesti on Euroopa autoturu prügikast. Kuidas?

Prügikast on see, kuhu visatakse rämps.

Asi pole isegi mitte autode vanuses. Auto võib olla vana ja seejuures väga hea. Asi on selles, et Euroopa Liidust rändavad meile heade autode vahel tihti sõidukid, mis on vanametalli kokkuostjale vaid grammikese võlgu. Need masinad vuntsitakse natuke ilusamaks, keeratakse maha läbisõidunäidik, peidetakse avariijäljed, pannakse hinda juurde ja lähebki uuesti kaubaks.

Inimene, kes selle ostab, pole reeglina spetsialist. Kui küsida, miks ta ostis, vastab ta, et müüja oli aus.

Võltsitud näitajatega vanade autode import toob kaasa teisegi probleemi: see ajab hinna alla ka tädi Maali autol, kes on oma autokesega 15 aastat sõitnud, seda hästi hoidnud ja tahaks selle nüüd maha müüa.

Kui suur on nende autode hulk, mis igal aastal siia tuuakse ja mida võib nimetada prügiks?

Eestisse tuuakse aastas umbes 50 000 autot, neist pooled uued, pooled pruugitud. Kasutatud autode keskmine vanus on kaheksa kuni kümme aastat. Ma julgeks öelda, et neist omakorda pooled, 12 000, on ilmselt võltsitud näitajatega.