Tasub teada: kui suure summa tohib kohtutäitur võlgniku kontolt arestida?

Raha. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Postimees kirjutas täna kohtutäituritest, kes on võlgnike pangakontod arestinud täies mahus, jätmata viimastele isegi leivaraha. Tegelikult nii teha aga ei tohi.

Nõu annab Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep:

«Üldjuhul peab võlgnikule alles jääma vähemalt alampalga suurune summa, mida ei tohi arestida.

Juhul, kui võlgniku sissetulek ongi alampalga suurune või sellest väiksem, siis on arestitava summa arvestus järgmine:

Kohtutäitur võib arestida alampalga suurusega sissetulekust kuni 20 protsenti kuus, kui võlgniku muust varast ei piisa võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Sama kehtib ka siis, kui võlgniku sissetulek on alampalgast väiksem. Seejuures tuleb kõigepealt lahutada alampalgast maha arvestuslik elatusmiinimum ja alles seejärel saab leida 20 protsenti, mille võlgnikult ära võib võtta.

Näiteks võlgniku sissetulek on 540 eurot, statistikaameti arvutatud arvestuslik elatusmiinimum oli 2018. aastal 215,44 eurot. Seega saaks ilma ülalpeetavateta võlgniku sissetulekust arestida 64,91 eurot. Nii on inimesele tagatud arvestusliku elatusmiinimumi suuruse sissetuleku säilitamine, mida ei tohi arestida. Eraldi on rõhutatud, et kuni 20 protsenti miinimumpalgast saab võlgnikult ära võtta ainult ühe korra kalendrikuus sõltumata sellest, kui mitut täitemenetlust võlgniku suhtes läbi viiakse.

Täitemenetluse seadustiku paragrahvis 131 on loetletud sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata. Siia alla kuuluvad nii erinevad sotsiaaltoetused, riiklikud peretoetused, pension, vanemahüvitis jne.

Samas on ka erandid, mille järgi saab kohtutäitur põhjendatud otsusega pöörata sissenõude kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstavale hüvitisele, töövõimetoetusele, seadusel põhinevale elatisele ja vanemahüvitisele. Samuti on pension teatud ulatuses arestitav, pensioni arestimise osas kohaldub riikliku pensionikindlustuse seadus, mille järgi võib arestida kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast.

Eelnimetatud sissetulekutule sissenõude pööramisel tuleb kohtutäituril hoolikalt kaaluda, mis ulatuses saab sissetulekuid arestida. Näiteks, otsustamaks selle üle, millises määras tuleks võlgniku töövõimetoetusele sissenõue pöörata, tuleb hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Hinnata tuleks mh seda, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms). Samuti seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste. Tuleb mainida, et kui võlgnik ei ole nõus enda sissetulekute arestimise ulatusega, tuleb tal viivitamatult kohtutäituriga ühendust võtta.»

Mida teha, kui inimese pangakontolt on arestiga maha läinud ettenähtust suurem summa?

Kommenteerib kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite koja nõunik Jaan Lõõnik:

Juhul, kui inimese pangakontolt on arestiga maha läinud liialt suur summa, tuleks võlgnikul koheselt kohtutäituriga ühendust võtta. Kohtutäiturile tuleb sellest kolme tööpäeva jooksul alates raha kinnipidamisest vastava avaldusega teada anda, sest kohtutäitur hoiab raha kuni kolm tööpäeva ja seejärel kantakse raha võla sissenõudjale edasi. Kui raha on juba sissenõudjatele edasi kantud, siis seda enam tagasi ei saa.