/nginx/o/2019/03/17/11873382t1ha0e0.jpg)
Saksa kaks suurimat panka Deutsche Bank ja Commerzbank teatasid neljapäeval ühinemiskõneluste lõpetamisest, nurjates Berliini lootuse rahvusliku finantshiiu loomisest.
Saksa suurimad pangad loobusid ühinemiskõnelustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast põhjalikke analüüse leidsime, et see tehing ei too piisavalt kasu, et õigustada nii keeruka leppe riske ja kulusid,» ütlesid Deutsche Banki tegevjuht Christian Sewing ja Commerzbanki juht Martin Zielke ühisavalduses.
Saksa kantsleri Angela Merkeli valitsus keelitas kaht Frankfurdi panka ühinema, et vältida neist ühe allaneelamist välismaa konkurendi poolt ja luua Saksamaa ekspordile toetuva majanduse rahastamiseks võimeline «riiklik tšempion».
Liitumise korral tekkinuks umbes 1,8 triljoni euro suuruste varadega Euroopa pangandushiid, mis oleks võrreldav Prantsuse BNP Paribas'ga.
Saksa ametiühingud väljendasid Commerzbanki ja Deutsche liitumisele aga vastuseisu.
Mõlema Saksa suurpanga, eriti Deutsche käekäik on investoreid murelikuks teinud juba aastaid.
Nende aktsia hind on võrreldes finantskriisieelse tasemega kukkunud üle 90 protsendi. Viimaste jõulude ajal langes Deutsche Banki aktsia hind ajaloo madalaimale tasemele.
Aastatel 2011–2018 on Deutsche Bankile kuhjunud kahjumit kokku kuus miljardit eurot ning kamaluga trahve kokku 14,5 miljardi dollari väärtuses: alates kinnisvaralaenudega tagatud väärtpaberite eksitava müügi eest ja lõpetades osaluse pärast Libori skandaalis (nagu euribor, on ka Libor pankadevahelise laenu intress).
Deutsche Banki on hakatud uurima ka Danske Banki rahapesuskandaali asjas ning lisaks uurib USA kongress panga pikaajalisi sidemeid president Donald Trumpiga.
Nii Deutsche Bank kui ka Commerzbank konkureerivad kodus väga killustunud turul, kus domineerivad sajad munitsipaalpangad (Sparkassen) ja sajad või isegi tuhanded ühistupangad, kellel ei ole aktsionäride ees kasumi maksimeerimise kohustust.
Commerzbank on Saksamaa juhtiv laenuandja keskmise suurusega ettevõtetele, aga olematu laenuintressi tõttu on selle juures kasumit teenida üsna keeruline.
Eriti pärast Euroopa Keskpanga otsust lükata baasintressi tõstmine vähemalt pool aastat edasi. Commerzbanki juht loobus koguni 2020. aastaks käibe- ja kasumieesmärki püstitamast, tuues põhjuseks intressimäärad ja konkurentsi.