Swedbank teenis ainuüksi kolme kuuga pea 50 miljonit kasumit

Swedbank Eesti juht Robert Kitt. Foto: Tairo Lutter

Swedbank Eesti esimese kvartali kasum ulatus 48,7 miljoni euroni, mis kasvas võrreldes 2018. aasta sama perioodiga 4 protsendi võrra. Kasv tulenes suurenenud tuludest ja klientide aktiivsusest.

Kasum kasvas hoolimata sellest, et Eesti suurim pank on tänavu maadelnud tõsiste rahapesukahtlustustega. Hiljuti lahkus seetõttu isegi panga Rootsi emafirma juht Brigitte Bonnesen.

Panga kogutulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7 protsenti. Puhas intressitulu tõusis 5,5 protsenti. Kasvu taga olid peamiselt suuremad laenumahud. Toetatuna tugevast majanduskasvust ja jätkuvast palgatõusust kasvasid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele väljastatud laenumahud. Hoiused kasvasid 9 protsenti.

Puhas teenustasutulu kasvas pea kümnendiku.  Kaarditehingutest ja maksete töötlemisest saadud tulud kasvasid tänu klientide suuremale aktiivsusele, samas kui varahaldusega seotud tulud vähenesid.

Kogukulud kasvasid 13 protsendi võrra. Tulemust mõjutasid suurenenud personalikulud ja digilahenduste arendamisega seotud investeeringud. Laenukahjumite reserv vähenes 0,2 miljoni euro võrra.

«Hoolimata veebruaris alanud kõrgest meediatähelepanust seoses minevikus aset leidnud  klientide maksetega, mille osas on tekkinud rahapesukahtlus, on jätkunud meie tavapärane töö – anname oma panuse Eesti majanduse arengusse finantseerides ettevõtteid, väljastame laene ja liisinguid, pakume oma klientidele igapäevaseid pangateenuseid. See kajastub ka meie heades tulemustes. Oleme ka kliente juurde saanud, esimeses kvartalis avati ligi 7000 uut kontot eraisikutele ja ettevõtetele,» ütles Swedbank Eesti juht Robert Kitt.

Jaanuari lõpus sai läbi paroolikaardi ajastu. Pank jätkab toodete digitaliseerimisega. Eelmise aasta lõpust saab ettevõttele distantsilt konto avada, iga kolmas ettevõtte konto on täna avatud digitaalselt.