Lepik: Euroopa Keskpank annab lõpuks järele ja hakkab raha trükkima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna surve Euroopa Keskpangale (EKP) üha suureneb, on pank lõpuks sunnitud raha juurde trükkima, kirjutab finantsekspert Kristjan Lepik.
«Rahatrükk tundub üks mõnus asi - trükid muudkui raha juurde ja lahendad probleeme,» kirjutab Lepik leheküljel tarkinvestor.ee.
Kuid siin on tema sõnul oluline mõista, et esiteks ilmnevad sageli rahatrüki mõjud pikema perioodi jooksul, nimelt kasvab inflatsioonirisk, teiseks ei paranda raha juurdetrükkimine ühtegi struktuurset viga, see annab vaid veidi aega juurde.
Igatahes on praegune Euroopa võlakriis paljudele ebamugavaks muutunud ja seega on viimase paari kuuga väga tugevalt suurenenud surve EKP suunas, et raha juurde trükkida. Sestap ei ole uue juhi Mario Draghi positsioon sugugi lihtne.
Praeguseks on probleemsete riikide võlakirju ostetud juba 200 miljardi euro eest. Kuid Lepiku sõnul räägitakse üha enam ka sellest, et EKP peaks olema valmis ostma piiramatult probleemides riikide võlakirju. Kui Keskpank oleks aga nõus ostma piiramatult näiteks Hispaania ja Itaalia 10-aastaseid võlakirju ning keelduks intressi tõstmast üle 5,5 protsendi, siis tähendaks see seda, et enamus turgu asuks müüma ning keskpank oleks sunnitud ostma.
Lepiku sõnul on oht selles, et esiteks läheks osa nende riikide riskidest üle EKP-le ning ilmselt satuks peatselt löögi alla ka Prantsusmaa. Sestap läheks piiramatult ostes kogu summa ülisuureks.
Kui Keskpank oma bilansimahtu oluliselt suurendab, siis kiireneks ka inflatsioon. «Kui suudetakse ostude maht hoida 0,5 triljoni euro piires, on see ehk talutav, kui liigutakse triljonitesse, siis tuleb sellega kaasa tugev inflatsioonirisk.»
«Paljud rahatrüki pooldajad ei oska ilmselt näha, et selline tegevus tõstaks mõne aasta pärast Euribori 5-6 protsendi juurde (kui mitte kõrgemale),» kirjutab Lepik.