Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ragn-Sells ja Eesti Energia hakkavad nuputama põlevkivituha väärindamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ragn-Sellsi juhtimisel loodi teaduslik konsortsium, milles osalevad ka Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlased, hiljuti liitus uuringute kaasrahastajana ka SA Archimedes.
Ragn-Sellsi juhtimisel loodi teaduslik konsortsium, milles osalevad ka Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlased, hiljuti liitus uuringute kaasrahastajana ka SA Archimedes. Foto: Ragn-Sells

Jäätmekäitlusettevõte Ragn-Sells sõlmis koostööleppe Eesti Energiaga põlevkivi koldetuha väärindamise ja ringlusse suunamise võimaluste uurimiseks. Kui lendtuhka on kasutatud põldude väetamiseks, ammendunud naftapuuraukude sulgemiseks ja teedeehituses, siis koldetuhast lõviosa ladustatakse.

Koostööleppe kohaselt on plaanis järgmise pooleteise aasta jooksul laboritulemuste katsetamise juurest liikuda tööstusliku katsetehnoloogia testimise juurde.

Eestis toodetakse 85 protsenti energiast põlevkivist, kuid selle kõrvalsaadusena tekkivast koldetuhast suurem osa ladustatakse. Samas näitavad Ragn-Sellsi teadusuuringud, et põlevkivituhka saaks teiste tööstuste tarvis senisest rohkem toormaterjaline kasutada ja uuesti ringlusse suunata.

«Oleme viimased kaks aastat koos Rootsi teadlastega erinevaid energiatööstuse tuhkasid uurinud ja just Eestist pärit põlevkivituhk on laborites andnud kõige lubavamaid tulemusi,» rääkis Ragn-Sellsi juht Rain Vääna.

«Laboritingimustes oleme jõudnud väga potentsiaalikate lahendusteni, mis lubavad järeldada, et suudame põlevkivi koldetuhast välja võtta toorainet, mida saab taaskasutada materjalitööstuses,» rääkis ta.

Katsetamisel olev uus tehnoloogia aitaks vähendada Eesti energiatööstuse ökoloogilist jalajälge. Samuti saaks teiste tööstuste jaoks toorainet, mida seni Eesti pole eksportinud ja mis omakorda säästaks täiendavate loodusressursside kaevandamist.

«Ka teaduse seisukohast saavad järgmised paar aastad olema ülipõnevad. Ragn-Sells soovib jätkata investeerimist, et jõuda Eesti teadlaste abil lähiaastail maailmas ainulaadse tehnoloogiani, mis toetab selgelt ringmajanduskontseptsiooni,» ütles Vääna.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals rääkis, et seni on põlevkivi lendtuhka kasutatud aastakümneid põllumajanduses happeliste muldade neutraliseerijana. «Kuna tuhk sisaldab ka erinevaid taimede kasvuks vajalikke keemilisi elemente, siis on see kasutusel ka väetisena. Samuti on tuhk kasutusel ehitusmaterjalide tööstuses toorainena – sisuliselt on tegemist madalasordilise tsemendiga. Häid tulemusi on andnud tuha kasutamine ka teedeehituses,» märkis Vals.

«Antud koostöökokkulepe hõlmab aga põlevkivi koldetuha uurimist, mille taaskasutamises me seni edukad ei ole olnud. Uusi ideid tuha senisest suuremaks väärindamiseks otsime pidevalt ning usume, et koostöös Ragn-Sellsiga jõuame heade tulemusteni,» lisas Eesti Energia juhatuse liige.

Eesti põlevkivi lendtuhka müüakse muuhulgas Venemaale ammendunud naftamaardlate puuraukude sulgemiseks.

Tagasi üles