Salvesti omanik: riigikassat ei saa lõputult ettevõtja arvelt täita

Pildil Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits. Foto: Margus Ansu

Toiduliidu volikogu esimehe ja Salvesti omaniku Veljo Ipitsa sõnul peaks uus valitsus aktsiiside langetamise toel piirikaubandust ohjeldama. «Toidutootjad mõistavad, et riigikassa vajab täitmist, aga seda ei saa teha lõputult ettevõtjate arvelt,» ütles ta.

«Ilmaga on nagu on ja seda me mõjutada ei saa. Aga kas peaksime leppima ka aina kasvavate maksudega?,» küsis ta Toiduliidu aastakonverentsil.

Tema sõnul on alkoholiaktsiisi kiire tõus, sellest tulenev piirikaubandus, transpordisektori topeltmaksustamine, gaasi- ja elektrihindade tõus vaid mõned näited pikast loetelust.

Ipitsa sõnul on oluline, et valitsusel oleks tahe ohjeldada ja lõpetada piirikaubandus. «See on kõige enam kurnanud just toidusektorit, aga mitte ainult. Mõjud on palju laiemad – alustatakse küll toidukaupade kaasaostuga, kuid lõpetatakse ehitusmaterjalide, kodukaupade, seemnete ja istikutega. Põhjapiiril ostjate äralangemine mõjutab oluliselt teenindus- ja majutussektorit.»

«Toidutootjad mõistavad, et riigikassa vajab täitmist, aga seda ei saa teha lõputult ettevõtjate arvelt. Ma siiralt loodan, et ametisse asuv uus valitsus mõistab nende otsuste kumulatiivset mõju ning võtab arvesse tootjate ettepanekuid ja langetab aktsiise. See on oluline, et meil mitte ainult ei säiliks, aga ka areneks kodumaine toidutootmine,» toonitas Salvesti omanik.

Tema sõnul on Eesti majanduse võtmesõnaks eksport, kuna oleme väga väike riik ja efektiivseks tootmiseks ei piisa ainult koduturust, vaja on märksa suuremaid tootmismahte, et olla eksportturgudel hinnakonkurentsis piisaval tasemel.

«See on tegelikkusele mittevastav müüt, et toote hind ei oma eksportturgudel tähtsust ja loeb ainult kvaliteet. Seetõttu muretsevad paljud ettevõtted kasvavate kulude pärast, mis on tingitud väliskeskkonnast ja vähendavad ettevõtte konkurentsivõimet mitte ainult siseturul, vaid ka välisturgudel,» rääkis Ipits.

Samavõrra oluline on leida lahendus tööjõu küsimusele. «Meie sektori omapäraks on, et puudu on nii lihttöötajatest kui ka oskustöötajatest ja spetsialistidest. Samas on palgasurve suur – statistika järgi on toidusektoris palgatase ligi 7 protsenti madalam, kui töötleva tööstuse keskmine,» mis teeb tema sõnul tootjad murelikuks. «Meie tarbijad on hinnatundlikud ning see tähendab, et tootjatel ei ole võimalik suuremaid palgatõuse üle kanda toote lõpphinda,» ütles ta.

Ipits toonitas, et innovatsiooni ja koostööd teadusasutustega – seda on vaja kogu Eesti majandusele ja eriti tootmissektorile. «Automatiseerimine, robotiseerimine, uued tehnoloogiad – see kõik on meie jaoks möödapääsmatu. Ka meie sektoril on vaja teha rohkem koostööd teadusasutustega. Eeskätt siinpool, aga ka sealpool riigipiiri,» sõnas Toiduliidu volikogu esimees aastakonverentsil.