Euroopa Kohus: Eesti Pagar peab EASi toetuse tagasi maksma

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Foto: Peeter Langovits

Euroopa Kohus märkis Eesti kohtutes käivas EASi ja Eesti Pagari vaidluses riigiabi kohta kerkinud küsimusi vaagides, et ergutava mõju reeglite rikkumise eest vastutab alati abisaaja ning ekslikult toetuse andja viga ei anna alust õigustatud ootuse tekkimiseks.

Vaidlus sai alguse sellest, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) maksis Eesti Pagarile 2009. aastal toetust tootmisliini ostmiseks 526 300 euro ulatuses. Kuna Eesti Pagar oli enne toetustaotluse esitamist sõlminud tootmisliini ostmiseks lepingu, otsustas EAS 2014. aastal toetuse koos intressidega ehk enam kui 600 000 eurot tagasi nõuda põhjusel, et toetusel puudus nii-öelda majandusele ergutav mõju.

Praegu vaagib asja teist korda ringkonnakohus, kuna vahepeal asja menetlenud riigikohtu halduskolleegium otsustas asja tagasi teise astmesse saata, kuna tarvis oli hinnata uusi tõendeid. Ringkonnakohus esitas menetluse käigus ka eelotsuse taotluse Euroopa Kohtule, et saada hinnanguid Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel.

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja konkurentsiõiguse ekspert Kaspar Endrikson kirjutas ajaveebis Competition Connects, et lahend oli oluline ning annab vastuse mitmele riigiabi tagasinõuete sisu ja õiguspärasust puudutavale küsimusele. «Etteruttavalt võib öelda, et ettevõtjate vaatenurgast need vastused üldiselt midagi head ei kujutanud,» märkis Endrikson.

Esiteks hindas Euroopa Kohus, kas ergutava mõju hindamisel on oluline sõlmitud lepingust väljumise võimalus ja väljumise kulu suurus. Kohus vastas, et ei ole. «Seega, kui abisaaja on sõlminud tingimusteta ja õiguslikult siduva lepingu – näiteks seadmete tarneks – enne abitaotluse esitamist, siis puudub abil igal juhul ergutav mõju ning seda järeldust ei mõjuta isegi teoreetiline võimalus lepingust hiljem väljuda ega väljumise potentsiaalselt väike kulu võrreldes saadud toetusega,» märkis Endrikson otsust analüüsides.

Küll aga andis kohus tema sõnul mõista, et vastus võiks olla teine, kui tegemist oleks tingimusliku lepingu/kohustusega. «Näiteks, kui lepingu ja selles sisalduvate kohustuste tekkimine on seatud sõltuvusse hilisemast toetuse saamisest – kui toetust saadakse, siis leping/kohustused jõustuvad ning kui mitte, siis pooltele lepingust kohustusi ei tule,» lisas vandeadvokaat.

Teiseks analüüsis Euroopa Kohus, kas riigiabi andnud haldusorganil on kohustus omal initsiatiivil ehk ilma Euroopa Komisjoni otsuseta toetus tagasi nõuda, kui abil puudub ergutav mõju. Sellele vastas kohus jaatavalt. Sellises olukorras puudub Eesti haldusorganil kaalutlusõigus tagasinõude otsuse tegemise või mittetegemise osas, vaid tegemist on Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustusega.

Kolmandaks analüüsis kohus, kas abisaajal võib tekkida toetusele õiguspärane ootus, kui riigiabi reeglite rikkumine on tingitud Eesti haldusorgani, näiteks EASi tegevusest. Sellele vastas kohus eitavalt.

«Seega vastutab reeglite rikkumise tagajärgede eest alati abisaaja ning seda ka olukorras, kus reeglite rikkumine võis olla tingitud haldusorganist. Abisaajal võiks tekkida õiguspärane ootus üksnes juhul, kui riigiabi on andnud mõni ELi institutsioon, näiteks Euroopa Komisjon,» tõi vandeadvokaat Endrikson esile.

Liikmesriikide ametiasutuste vead aga ei anna kunagi alust õiguspäraseks ootuseks. Kehtib niinimetatud hoolsa ettevõtja põhimõte, mis tähendab, et iga ettevõtja peab ise alati veenduma enne abi vastuvõtmist, et abi andmisel on riigiabi reegleid täidetud. «Seega tuleks Eesti haldusorganitelt riigiabi taotlemisel alati lähtuda «usalda, aga kontrolli» põhimõttest,» märkis Endrikson. Euroopa Kohus rõhutas ka, et abiandja ehk siin EAS peab abisaajalt summat tagasi nõudes igal juhul nõudma intressi.

EASi ergutava mõju kaasuse sisuks oli riigiabi reegel, mille kohaselt on riigil ilma Euroopa Komisjoni eelneva loata lubatud niinimetatud grupierandi alusel tingimusel, et riigiabi omab abisaajale ergutavat mõju.

«Reegli mõte on see, et toetust tohib anda üksnes juhul, kui ilma toetuseta ei viiks abisaaja toetatavat tegevust/projekti ellu, näiteks ei omandaks uusi seadmeid, ehitaks uut tehast,» märkis Endrikson. Seega, kui abisaaja viiks projekti ellu ka ilma toetuseta – mis viitab sellele, et toetus pole vajalik –, siis puudub abil ergutav mõju ja toetust ei tohi anda.

Ergutava mõju kontroll toimub väga formaalselt – ergutava mõju olemasoluks peab abisaaja esitama abitaotluse enne projekti kallal «tööde alustamist». Töö alustamine tähendas kas ehitustööde algust või esimese kindla kokkuleppe, näiteks lepingu sõlmimist seadmete tellimiseks, märkis Endrikson.

EASi kaasuses andis aga EAS toetust mitmetele projektidele, kus abisaajad olid töid alustanud ehk seadmete ostulepingud olid sõlmitud enne EASile abitaotluse esitamist. Üks neist ettevõtetest oli Eesti Pagar.