Eesti ravimiäri kontrollivad suured hulgimüüjad Magnum ja Tamro
5. detsember 2011, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ravimiäri kontrollivad kaks suurt hulgimüüjat: Magnum ja Tamro. Esimesse kuuluvad kaks hulgifirmat, kaks apteegiketti ja lisaks veel hulk väikesi apteegifirmasid, mis kasutavad Apotheka kaubamärki.
Kuigi Tamro hulgimüügi turuosa on Magnumi omast peaaegu kaks korda väiksem (2010. aasta andmetel vastavalt 32 ja 54 protsenti), on Tamrol Eestis samuti oma apteegikett – Apteek1.
Peale selle on Tamro mitu korda suurema haardega firma kui vendade Margus ja Aivar Linnamäe kontrollitav Magnum. Nii on Tamro käes 52 protsenti Soome hulgimüügist, kaheksas riigis tegutseva Saksa omanikega Tamro Grupi mullune aastakäive oli 4,4 miljardit eurot.
Magnumi kontsern näitas mullu 3,5 miljardit krooni käivet (224 miljonit eurot).
Magnumi juhatuse liige Kadri Tammepuu ütles, et Apotheka kaubamärki kasutab 177 apteeki, neist 75 on Magnumi omanduses. Lisada tuleb veel Magnumi paralleelse kaubamärgi Farmacia apteegid, mida aasta tagasi oli 38. Tamro Apteek1 kaubamärki kasutab 171 apteeki, neist osa on Tamro omanduses.
Ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapfer märkis, et enamik apteeke kuulub ühele või teisele hulgimüüjale. «Me ei ole sellega rahul, konkurents on tagasihoidlik, hulgimüüjad on võtmepositsioonil ja tootjal puudub sisuliselt valikuvõimalus,» ütles ta.
Tapfer märkis, et apteekide asutamispiirangud võiksid kaduda. «Asustustiheduse muutumise ja muude nüansside tõttu pole maal apteeke ega perearste, seda ei ole parandanud apteegi piirangud, probleem aina süveneb. Poliitikud peaksid sellele lahenduse leidma,» lausus Tapfer.
Ravimitootjad püüavad praegu läbi suruda ideed, et käsimüügiravimid võiksid olla saadaval ka kauplustes ja bensiinijaamades. Ikka selleks, et kahest suurest hiiust mööda hiilida.
Peavalutableti või külmetuspulbri vabamüügi vastased leivad, et poodide kassapidajail ei jätku taipu ostjate nõustamiseks. Et nood näiteks korraga mõnda populaarset gripipulbrit ja paratsetamooli ei võtaks, sest paljureklaamitud pulbrite põhiline toimeaine on eelnimetatud palavikualandaja.
Apteekrite vastuseisu põhjuseks on aga lisaks professionaalsele murele ka äriline huvi.
«Inimlikult saan ma sellest aru, et külas, kus apteeki pole, võiks käsimüügiravim olla bensiinijaamas müügil,» ütles Risti apteegi juhataja Heli Pahovski. «Kuid apteekrina ma seda heaks ei kiida, sest see võtab meilt kliendid ära. Odavamad kaubad toovad kõige rohkem sisse.»
Eesti apteegiäri iseloomustab ka suur erinevus käibes. Kui Risti apteek loodab peatselt vallavalitsuselt saadud madala rendiga pinnale kolida, siis üksikud linnaapteegid riisuvad kogu äri koore. Ravimiameti analüüsi järgi korjavad 29 suuremat apteeki koos oma harurohupoodidega kolmandiku ravimimüügikäibest.
«Suurema käibega apteegid asuvad üldiselt Tallinnas või Tartus ja paiknevad enamasti mõnes kaubanduskeskuses või arstikeskuses,» märkis ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. «Seal, kus käib rohkem inimesi või on mugav pärast arstilkäiku kohe ka ravim välja osta.»