Haigestumine on Eesti töötajale andestamatu luksus

Haige mees Foto: Taimi Käos / Valgamaalane

Igal kuul maksavad Eesti ettevõtted ja asutused oma töötajate palgalt tubli kümnendiku haigekassale, ent kui inimeste kergeloomuliselt haigeks peaks jääma, siis teeb riik ka uue valitsuse ajal kõik endast oleneva, et ta selle eest rahaliselt korraliku põntsu saaks ja enda rahakotti avama ei peaks.

Tüüpiline näide: kuus umbes 1400 eurot kätte saav tööinimene saab kõrge palavikuga gripi ja on seejuures nii rumal, et helistab perearstile ja võtab nn sinise lehe.

Karistus palgakaotuse näol sellise andestamatu kõne eest on ei vähem ega rohkem kui 200 eurot. Haigushüvitist saab ta nelja haiguspäeva asemel vaid ühe päeva eest ning palgapäeval vaatab pärast keerulisi arvutuskäike vastu summa 1205,87 eurot.

Just selline kord on muutnud Eesti ettevõtetes reaalsuses olukorra, kus inimesed teevad tööd haigena või proovivad leida tööandjaga mis iganes muid viise haiguse varjamiseks riigi eest, et haigus ei kujuneks materiaalselt väljakannatamatuks.

Põhitõde on jätkuvalt see, et Eesti riik ja tema haigekassa ei taha tööinimeste haigestumisest mitte midagi kuulda koguni kaheksa esimest tööpäeva. Alles alates 9. haiguspäevast hakkab haigekassa maksma haigushüvitist, mis on 70 protsenti tema viimase aasta keskmisest töötasust.

Vahemikus 4. kuni 8. haiguspäev on haigushüvitist kohustatud maksma ikka seesama tööandja. Ning mis kõige valusam, esimesed kolm haiguspäeva on nähtus, mida Eesti riik karistab täieliku palgakaotusega.

MÕISTE SELGEKS: Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töötavale ravikindlustatud inimesele, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel.

Tõsi, 1. jaanuaril 2017 jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatus annab tööandjatele vähemalt õiguse  töötaja haigestumisel ka alates  2. päevast maksta haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Seda tööandja makstud summat sotsiaalmaksuga ei maksustata, tulumaksuga aga küll. Koomilisuse tipp on see, et täiesti keelatud on Eesti töötajale mis iganes vormis maksta tema ühepäevase haigestumise eest.

Eestis on olnud siiski ka helgemaid aegu.  Kuni 1. juulini 2009 maksti töötajale haigushüvitist juba alates teisest haiguspäevast ning maksja oli haigekassa, mitte tööandja. Hüvituse suurus oli enne seda kuupäeva kümme protsenti kõrgem ehk 80 protsenti aasta keskmisest palgast.

Kuid selle «luksuse» likvideeris Andrus Ansipi valitsus, kelle majanduskriis kärpetuhinasse oli viinud – haigekassa jaoks asendati seaduses sõnapaar «teisest päevast» sõnadega «üheksandast päevast» ning tööandja sai kohustuse hakata haigele hüvitist maksma neljandal kuni kaheksandal päeval. Valusalt vastu näppe said nii tööandja kui töötajad ning see kriisiaegne muudatus kehtib siiamaani.

Tallinna Tehnikaülikoolis möödunud aastal kaitstud Karina Karnaušenko bakalaureusetööst selgub, et  kõige rohkem töötajaid võtabki haiguslehe keskmiselt üheks kuni viieks päevaks ning peaaegu kõik nad katkestasid  haiguslehe. Selle peamised põhjused olid rahaline kaotus, arvamus, et haigestumine ei ole tõsine, ning töölt puudumise võimatus. Sama töö raames segus ka, et enamik vastanutest hindas oma rahulolu haigushüvitiste väljamaksmise korraga negatiivselt või neutraalselt.

Töövõtjad tahavad muudatusi

Põhjalikke uuringuid selle kohta, kuidas seadusemuudatused on Eesti töötajate käitumisele mõjunud, pole tehtud. Kuid statistika räägib selget keelt: pärast reformi vähenes keskmise kestusega (4–20 päeva) haiguslehel olnud inimeste arv umbes 50 protsendi võrra – 6,35 miljonilt 2008. aastal 3,6 miljonile 2010. aastal. Kolm miljonit haigestumist aastas kadus statistikast kui unenägu, aga kas ka haigused ise?

Tõdemus, et reformi tulemusel on inimesed hakanud haigena tööl käima või otsima tööandjatega seaduses mitte sätestatud kokkuleppeid, ajendas ka töö ametiühinguid esitama mõne aasta eest riigikogule enam kui 24 000 allkirjaga petitsiooni. Selles sisaldus ettepanek, et tööandja võiks alustada haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast  ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval. Paraku ei järgnenud sellele ettepanekule mingit tulemust.

NUMBREID. Aastal 2018 maksis haigekassa haigushüvitisi summas 74,177 miljonit eurot. Haigekassa hüvitatud haiguslehtede arv oli mullu 285 645 ning keskmise haiguslehe pikkus oli hüvitatud lehte puhul 13,2 päeva. Ehk siis: tavaline lühiajaline gripp või külmetus on haigekassa eelarvest sisuliselt täielikult väljunud, moodustades maksimaalselt kümnendiku haigushüvitiste väljaminekutest.

Täna leiab ametiühingute keskliit ehk EAKL jätkuvalt, et haigushüvitiste süsteem ei tööta hästi.

«Vabatahtlikult hüvitavad tööandjad esimesi haiguspäevi küll sageli näiteks pankades, kuid mitte seal, kus seda kõige enam vaja oleks – näiteks kaubanduses või tööstuses,» ütles EAKLi esindaja Jaan-Hendrik Toomel.

Seetõttu toetavad ametiühingud vanade aegade tagasipöördumist vähemalt selles ulatuses, et haiguspäevade hüvitamine käiks läbi haigekassa.

Haigekassa tahab kulud mujale suunata, ent laekumised alles jätta

Möödunud aasta valus statistika näitab omakorda, et arstid esitasid 2018. aastal Haigekassale koguni 35 836 esmast kuni kolmepäevase töövabastuse perioodiga töövõimetuslehte, mis ei kuulunud isikutele mitte kuidagi hüvitamisele.

Küll aga tahab haigekassa haigushüvitise maksmisest täielikult loobuda. Juttu on olnud selle kohustuse üleandmisest Töötukassale, kuna tegemist on justkui töö eest saamata jäänud tasuga.

Haigekassa finantsvaldkonna eest vastutav juhatuse liige Pille Banhard ütles, et ajutise töövõimetuse hüvitiste väljaviimine haigekassa eelarvest on olnud arutelus juba mitu aastat.

«Esialgne kava oli kõikide töövõimetushüvitiste – haigushüvitis, hooldushüvitis, sünnitushüvitis ning tööõnnetushüvitis – väljaviimine, viimasel paaril aastal on räägitud rohkem sünnitushüvitistest,» rääkis Banhard.

Haigekassa loodab seejuures, et ajutise töövõimetuse hüvitised liiguvad haigekassa eelarvest välja tulupoole vähendamiseta. «See võimaldab vabanevad vahendid suunata tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks,» rääkis Banhard.

Olemasoleva haigusrahade süsteemi muutmisest töötaja peale mõeldes pole aga juba aastaid rääkinud ühegi erakonna valimisprogramm.