Riigifirma tõmbas Tapa depoos koondamissae käima

Opreail AS (enine EVR Cargo) uus vedur Valga raudteejaama ees. Uue veduriga käis tutvumas ka peaminister Jüri Ratas. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Riigile kuuluv logistikafirma Operail (endise nimega EVR Cargo) sulgeb ajaloolise Tapa depoo vagunite remondiäri, mistõttu jääb tööta 21 inimest ja ümberõppesse suunatakse 37 inimest.

Operaili juht Raul Toomsalu selgitas, et see on nende strateegiline juhtimisotsus, kuna nad näevad, et oluline on suunata senisest enam tööjõudu tulusematesse ärisuundadesse, milleks on eelkõige vedurite ehitamine. Riigifirma soovidest «nutust» vagunidepood kasmulikumaks raputada, kirjutas Postimees juba aprilli alguses. 

Nüüd, mil lõplik otsus vastu võetub, peatab Operail Tapa depoos vagunite remonditeenuse osutamise ja koondab 21 ning suunab ümber- ja täiendõppesse 37 töötajat.

Ümberõppele lähevad peamiselt keevitajad, automaatikud ja vaguni lukksepad, keda saab edaspidi kasutada vedurite ehitusel. «Me teeme tihedat koostööd ka töötukassaga, et leida meie inimestele uued töökohad võimalikult ruttu ja valutult,» sõnas Toomsalu.

Operail on viimastel aastatel oma tegevust jõuliselt laiendanud ning loonud uusi töökohti. Mullu suurenes töötajaskond 49 inimese võrra, küündides pea 700ni.

Kahjumlik äri, paneme kinni

Operaili nõukogu esimehe Kuldar Leisi kinnitusel on tehtud otsusel majanduslikud põhjused. «Operaili remondi äriüksuse Tapa depoo vagunite remonditeenuse osutamine ei ole viimastel aastatel ettevõttele kasumlik olnud, kuna sõltub palju lähiriikide turuolukorrast. Vagunite remontimisel ei saa me konkureerida depoodega, kus tööjõud, materjalid ja varuosad on odavamad,» selgitas Leis.

Ta lisas, et see samm kinnitab Operaili poolt Eesti riigi üldist uut suunda teha järjest targemat ja rohkem lisandväärtust loovat tööd ning vähem keskenduda allhanke korras tehtavale tööle.

Ettevõtte kinnitusel jätkub Tapa depoos teiste teenuste osutamine endise mahuga. «Vagunite rattapaaride kontrollimine ja formeerimine jätkub ning samuti teostame remonditeenust meie enda tehnohooldepunktidele,» sõnas Toomsalu.

«Me kindlasti tegeleme jätkuvalt edasi kaubaveoga ja vagunite rentimisega ning pöörame lähiaastatel senisest enam tähelepanu digitaliseerimisele ning teenuste viimisele uutele turgudele,» lõpetas Toomsalu. 

Toomsalu ongi silma paistnud sellega, et andis varem varjusurmas suikunud riigifirmale uue hingamise. Just tema eestvedamisel algatati esialgu skandaalseks peetud Venemaa vagunitehing, mis osutus lausa kullaauguks ja aitas firma mullu kümne miljoni euroga kasumisse. 

Ametiühing rahulolematu

Raudteelaste ametiühingujuht Oleg Tšubarov ütles, et enesestki mõista tuli neile koondamise teade halva uudisena. Eraldi tegi teda kurvaks see, et 20 koondatava hulgas on enamus naised. «Tahame juhatusega veel seda arutada ja täpsustada, kes ja mis alustel täpsemalt koondatakse,» lubas Tšubarov.

Samas tundis ta rahulolu selle üle, et koondatavate hulk jäi pigem väikseks. Esialgu kardeti kuni 100 töötaja koondamist. «Ma arvan, et tänu sellele, et me kohe alguses sellele vastu seisime, jäi koondatavate arv väiksemaks ja suurem osa saavad ettevõttes, küll teise ala peal, tööd jätkata,» rääkis ametiühingujuht. 

Operail teenis eelmisel aastal 73 miljoni eurose käibe juures 9,2 miljonit eurot puhaskasumit. Veel aasta varem oli ettevõte 1,2 miljoni euroga kahjumis.

Tugeva tõuke ettevõtte suurele puhaskasumile andis vagunite rendi äri kasvatamine möödunud aastal. Lisaks suurendas ettevõte eelmise aastal ka veomahtu peaaegu kolmandiku võrra ning vedas 13,4 miljonit tonni kaupu, mis moodustas 99 protsenti kogu Eesti Raudtee taristu kaubaliiklusest.

Venemaal pahandustes

Peaaegu 150 aasta vanust Tapa depood võib teatud mõttes nimetada isegi kurikuulsaks, kuna seal remonditud vagunid on korduvalt idanaabri terasteedel pahandustesse sattunud. Näiteks jooksis 2015. aastal EVR Cargo vagun Sverdlovski raudteel rööbastelt maha, pärast mida kuulutas Venemaa Tapa kaubavagunitele boikoti.

Viimane vahejuhtum leidis aset möödunud aasta lõpus, kui Venemaal Omski lähedal toimunud rongiõnnetuse peasüüdlaseks tembeldati järjekordselt Operaili Tapa depoos remonditud vagun (vaata ka lisalugu – toim). Äripäeva andmetel võib Operaili oodata halvemal juhul kümnetesse miljonitesse ulatuv trahv.

Samas pole peaaegu neli kuud pärast õnnetust Venemaalt enam kippu ega kõppu kuulda. «Tundub, et nende huvi meid kollitada on ära kadunud,» ütles Toomsalu, kelle sõnul pole omavahel suheldud jaanuari algusest. «Saatsime neile kirjalikud materjalid oma selgitustega ja pärast seda on vaikus,» lisas juht, kes lootis, et konflikt vaibub.