Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rahandusministeerium avalikustab homme Eesti mereala majandamise kava

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mereala planeeringu ettevalmistamist juhtinud riiriigihalduse minister Janek Mäggi Viljandi riigimaja avamisel.
Mereala planeeringu ettevalmistamist juhtinud riiriigihalduse minister Janek Mäggi Viljandi riigimaja avamisel. Foto: Marko Saarm / Sakala
  • Mereala planeering sätestab mere kasutamise alused järgmistele põlvkondadele
  • Uut merenduspoliitikat 2020. aastal lõppeva arengukava asemele ei koostata
  • Meretaristu arengukava liidetakse üldisse taristu ja liikuvuse tegevusplaani

Rahandusministeeriumi planeeringute osakond on valmis saanud Eesti merealade kasutamise ja majandamise esialgse kava. Eskiislahenduse avalikule väljapanekule järgnevad arutelud mereäärsete maakondade huvigruppidega, planeering loodetakse kehtestada järgmise aasta lõpuks. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aga ei näe vajadust 2020. aastal lõppeva riikliku arengukava Eesti Merenduspoliitika uuendamiseks ja tahab liita merenduse ja meretaristu teemad üldisse taristu ja liikuvuse arengukavasse.

Aastal 2020 lõpeb riiklik arengukava Eesti Merenduspoliitika, mille rakenduskavast on suur osa tänini ellu viimata. Merendusvaldkonna edasise koordineerimise osas lähevad ekspertide ja ametnike arvamused lahku. Eksperdid soovitavad luua keskse merenduskomisjoni või merendusosakonna ministeeriumi asekantsleri tasemel. Erinevad ministeeriumid aga jätkavad killustatult merega seotud arengukavade- ja planeeringute koostamist. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avalikustas taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030 koostamise algatamise avaüritusel, et eraldi merenduspoliitikat enam ei koostata ning sadamaid ja meretaristut nähakse üldise taristuarengukava osana. Samal ajal valmistub rahandusministeerium avalikustama mereala üldplaneeringut, mis samuti reguleerib ja korraldab merealade kasutamist. 

Olemasolevad planeeringud liidetakse üleriiklikuga

Algselt pidanuks mereala planeeringud olema maakondlikud, kuid enne maavalitsuste kaotamist jõudsid mereala planeeringud kehtestada ainult Hiiumaa ja Pärnu maakonnad. Pärast maavalitsuste kaotamist läks kogu mereala planeerimine rahandusministeeriumi planeeringute osakonna kätte. Hiiumaa ja Pärnumaa olemasolevad planeeringud jäävad kehtima. Kuigi Pärnu maakonna piirid on muutunud, ei ole kogu Pärnu mereala planeeringut vaja seoses üleriigilise planeeringuga siiski uuesti läbi teha ning olemasolevate planeeringulahendustega tuleb üleriigilise planeeringu koostamisel arvestada.

Mereplaneeringu eskiisiga saab tutvuda planeeringu koostamise ja mõjude hindamise konsultandi kodulehel. Planeeringu eelnõu ehk eskiislahenduse ja mõjude hindamise eelnõu avalik väljapanek kestab 23. aprillist kuni 23. maini 2019, seejärel algavad avalikud arutelud. Arutelude toimumise kohad ja ajakava on leitavad rahandusministeeriumi kodulehel. 

Ametist lahkunud riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul on Eesti kui mereriigi jaoks tegemist äärmiselt olulise planeeringuga.

«Kutsun kõiki huvilisi eskiisiga tutvuma ja esitama arvamusi Eesti mereala planeeringu koostamiseks,» teatas planeeringu ettevalmistamist juhtinud ministeeriumi minister Mäggi 12. aprillil. Mereala planeeringu eskiislahendus annab mereala kooskasutusele valdkonniti suuniseid ja tingimusi. Fookuses on uued merekasutuse viisid, kus arendushuvid on juba olemas või kus nende tekkimist võib ennustada, nagu näiteks vesiviljelus ja energiatootmine. Planeering seab neile kasutustingimused ning tuuleenergeetika jaoks ka ruumiliselt määratletud arendusalad.

Planeeringuga määratakse kindlaks, millistes piirkondades ja tingimustel saab majandustegevusi ellu viia. Koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju ning nende tegevustega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele. Samuti hinnatakse tegevuste sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ning mõju inimese tervisele. Mereala planeering koostatakse koostöös konsultandimeeskonnaga Hendrikson&Ko-st, planeering loodetakse kehtestada 2020. aasta lõpuks.

Peale planeeringu kehtestamist on see edaspidi aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele. Ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ning rannikukogukondadele saab planeering olema tegevuse suunajaks.

Intervjuud rahandusministeeriumis mereala planeeringut korraldava Triin Leplandiga saab kuulata Meretunnist

Merendusega seonduvate teemadega tegeleb Eestis jätkuvalt paralleelselt mitu erinevat ministeeriumi.

  • Rahandusministeerium koostab mereala planeeringut.
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeerib meretaristu arendamist ja korraldab selle haldamist.
  • Maaelumajandusministeerium tegeleb kalandusega.
  • Keskkonnaministeerium kaitseb mere ökosüsteemi.
  • Siseministeerium valvab piiri, kontrollib mereliiklust ja korraldab merepäästet ning reostustõrjet.
  • Kaitseministeerium otsib merest miine ja korraldab riigikaitset merel.
  • Haridusministeerium koolitab mereliste erialade spetsialiste.
  • Kultuuriministeerium edendab merekultuuri. 
  • Sotsiaalministeerium tegeleb meremeeste palga ja maksudega.
Tagasi üles