Aastal 2020 lõpeb riiklik arengukava Eesti Merenduspoliitika, mille rakenduskavast on suur osa tänini ellu viimata. Merendusvaldkonna edasise koordineerimise osas lähevad ekspertide ja ametnike arvamused lahku. Eksperdid soovitavad luua keskse merenduskomisjoni või merendusosakonna ministeeriumi asekantsleri tasemel. Erinevad ministeeriumid aga jätkavad killustatult merega seotud arengukavade- ja planeeringute koostamist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avalikustas taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030 koostamise algatamise avaüritusel, et eraldi merenduspoliitikat enam ei koostata ning sadamaid ja meretaristut nähakse üldise taristuarengukava osana. Samal ajal valmistub rahandusministeerium avalikustama mereala üldplaneeringut, mis samuti reguleerib ja korraldab merealade kasutamist.
Olemasolevad planeeringud liidetakse üleriiklikuga
Algselt pidanuks mereala planeeringud olema maakondlikud, kuid enne maavalitsuste kaotamist jõudsid mereala planeeringud kehtestada ainult Hiiumaa ja Pärnu maakonnad. Pärast maavalitsuste kaotamist läks kogu mereala planeerimine rahandusministeeriumi planeeringute osakonna kätte. Hiiumaa ja Pärnumaa olemasolevad planeeringud jäävad kehtima. Kuigi Pärnu maakonna piirid on muutunud, ei ole kogu Pärnu mereala planeeringut vaja seoses üleriigilise planeeringuga siiski uuesti läbi teha ning olemasolevate planeeringulahendustega tuleb üleriigilise planeeringu koostamisel arvestada.
Mereplaneeringu eskiisiga saab tutvuda planeeringu koostamise ja mõjude hindamise konsultandi kodulehel. Planeeringu eelnõu ehk eskiislahenduse ja mõjude hindamise eelnõu avalik väljapanek kestab 23. aprillist kuni 23. maini 2019, seejärel algavad avalikud arutelud. Arutelude toimumise kohad ja ajakava on leitavad rahandusministeeriumi kodulehel.
Ametist lahkunud riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul on Eesti kui mereriigi jaoks tegemist äärmiselt olulise planeeringuga.